Viimsi Teataja nr 18 (573) ilmunud 21. oktoober 2022

Rahulolu-uuringu tulemused

Septembris korraldatud rahuloluuuringus hindasid viimsilased kodukoha omavalitsuse juhtimist, rahulolu teenustega ja üldist valla arengusuunda. Loe lk 10–11

Palju õnne, korvpalliklubi 20!

Samm-sammult on Viimsis üles ehitatud korvpallipüramiidi. Korvpalliklubi (KK) Viimsi egiidi all mängitakse korvpalli ka Tallinnas ja Kuusalus. Loe lk 19

Kuldmedal kettagolfis

Viimsis sirgunud Henar Ruudna sai kettagolfi tiimide maailmameistrivõistlustel kaela kuldmedali. Milline aga oli tema teekond alani ja sellega seotud eesmärgid? Loe lk 7

Viimsi vald kutsub seenioreid

17.00 Viimsi ARTIUMI suurde saali

Estraadiõhtu Vaariku ja Veskiga

vaheajal kohv

Piiratud arv tasuta pääsmeid on saadaval Viimsi ARTIUMIS, Viimsi vallamajas,

Randvere

Haabneeme päevakeskustes.

Kultuuriaasta hakkab otsi kokku tõmbama

Viimsi kultuuriaasta on olnud kultuuri mõistes rikas ja imeline, sest aasta lõpuks on Viimsis toimunud rohkem kui 300 kultuuriüritust ja -sündmust

Üks tähtis sündmus oli kultuuri- ja haridus keskuse Viimsi Artiumi avamine. Uus hoone on publiku ja ürituste korraldajate poolt hästi vastu võetud. Paari kuu jooksul on seal toimunud nii kontserte, etendusi kui ka konverentse. Peatselt korraldab vallavalitsus Viimsi Artiu mis ürituse, mis on suunatud seenioritele. Võin kinnitada, et tulemas on päris huvitav programm.

Ma olen väga tänulik Viimsi elanikele, kes andsid ja annavad siiani tagasisidet vallas toimuvate ürituste kohta. Kultuuriosakonna jaoks on see tähtis ja tänu teie tagasisi dele tulevad järgmisel aastal nii uued kui ka traditsioonili sed üritused veelgi paremad.

Rääkides valla kultuuriosakonnast, tahan öelda suur aitäh endisele osakonnajuhile Villu Veskile, kes nüüd töö tab Viimsi Artiumis muusikaprodutsendina. Villu andis suure panuse valla kultuuri- ja spordiellu. Nüüd juhib osa konda Harri Ausmaa, kellest Viimsi Teataja oma eelmises lehes ka kirjutas. Oma poolt ütlen, et Harri on väga sihikin del, tugev ja energiline inimene. Seda tõestab asjaolu, et ta ei vajanud palju aega ei osakonda ega kultuuriteemadesse sisseelamiseks.

Kes kultuuriinimestest või milline kultuuritegu tunnustuse saab, on Sinu otsustada.

Mul on väga hea meel, et volikogu spordi- ja kultuurikomisjonidesse kuuluvad inimesed, kellega koos on võimalik mitte ainult meeldivalt, vaid ka pro duktiivselt koostööd teha, mis on minu jaoks ehk kõige olulisem.

Kultuurisündmustega Viimsi vallas soovitan ennast kursis hoida Viimsi Teatajas ilmuva kultuurikalendri kaudu. Sinna kogume info nii tasuta kui ka tasuliste ürituste kohta, tegevusi, mis on suunatud nii noortele kui ka eakatele, üle valla toimuvate näituste, spordiürituste jms kohta. Kes eelistab digilahendusi, siis suure mate ürituste info kajastub ka valla Facebooki lehel ning kodulehel viimsvald.ee. Hoia ennast sündmustega kursis ning jaga infot ka sõbrale, naabrile ning pereliikmele!

Järgmine aasta on ülemaailmne liikumisaasta ja ka Viimsi võtab sellest osa – ees ootavad uued sündmused ja projektid. Aga fookuses ei ole mitte ainult sporditegevused, vaid tähtis osa on ja jääb ka kultuurile. Näiteks on üsna pea võimalus kõigil teada saada ja näha, milline näeb välja uus Prangli laululava.

Äsja avaldati valla kodulehel rahulolu-uuringu kokku võtted. Kultuuriosakonna juhataja Harri Ausmaa sõnul on kultuurivaldkonnas tulemused samad mis koroonaperioodile eelnenud 2019. aasta uuringus. Koroonaviirusega seotud piirangud mõjutasid suurel määral just kultuuri valdkonna toimimist. See, et hinnang on jäänud samaks, näitab, et kultuuri- ja spordikorraldajad on hoidnud ka kriisiajal väga kõrget tegutsemise taset.

Igal aastal 20. detsembril tähistab Viimsi oma taasasuta mise päeva galaõhtuga “Viimsi tunnustab”. Selle sündmuse käigus tuuakse esile eelmise aasta jooksul silma paistnud ja märkimisväärseid tulemusi saavutanud inimesi ja orga nisatsioone. Auhindu ja tunnustusi antakse üle viies ka tegoorias: kultuur, sport, noorsootöö, haridus- ja sotsiaal valdkond.

Kes kultuuriinimestest või milline kultuuritegu tunnustu se saab, on Sinu otsustada! Võta aega, et meenutada käimasolevat aastat. Mõtiskle, millised kultuurisünd mused pakkusid Sulle elamu si või milline kultuuriinimene võiks tänavu tunnustuse saada. Anna ta üles valla kodulehel viimsivald.ee/taotlused/tun nustamine, sest me kõik vajame positiivsest tunnustamist, teis tepoolset märkamist ning head sõna hästi tehtud töö eest.

Märka kultuuritöötajaid, sest nemad töötavad tihti just siis, kui paljud meist puhkavad!

Toome teaduse noorteni

HARIDUS Viimsi teaduskooli näol on tegemist piirkonna ning laiemalt ka Harjumaa mõistes ainulaadse huvikooliga, mille fookus on tuua teadusvaldkonnad käega katsutavatesse tingimustesse ning ehk tekitada nii mõneski noores mõte, et tema tulevik võiks olla kõne all oleva erialaga seotud.

Meil on esindatud hulk valdkondi, alates loo dus- ning täppisteadus test, lõpetades humani taaria ja filmikunstiga. Kõiki valdkondi ühendab lähtepunktina teaduslike le põhimõtetele tuginemine ning ees märgiks on anda noortele teadmisi, mis arendavad nende erinevaid oma dusi ja oskusi, alates teadmistest, mis on seotud looduse ning keskkonnaga, lõpetades esinemise ja filmiloomega Kuid miks peaks hetkel noori tea dus üldse kõnetama? Meie ümber ringi vaadates näeme suuri problee me, mis meie ühiskonna toimimist lä hitulevikus ohustavad. Alates kliima muutustest ning tarbimisharjumuste jätkusuutlikkusest kuni energia- ja jul geolekukriisini välja. Need probleemid on midagi, millega tuleb tegeleda pi devalt ning suure tõenäosusega väga pikalt, mistõttu probleemide teadvus tamine, nende tundmaõppimine ning lõpuks ka lahenduste väljapakkumi ne on ülioluline. Noored kui tuleva sed ettevõtjad, riigijuhid ja teadlased on need, kes oma teadmiste ja oskus tega peavad eelnevalt välja toodud väl jakutsetele vastu seisma. Nende teh tud otsustest sõltub nii meie riigi kui ka meie planeedi käekäik, mistõttu on iga silmaringi ning teadmisi laiendav ettevõtmine otsene investeering meie ühiskonna heaollu ning tulevikku.

Teadlaseks ei tee inimest üleöö, mistõttu tuleb sellekohast huvi kas vatada juba noorest east alates. See

MÄRKAMINE JA TUNNUSTAMINE

tõttu on meie teaduse algkursus suu natud juba väga varajasele eale. Meie noorimad õppurid on 3-aastased. Mi da varajasem on kokkupuude põneva te teadusvaldkondade uurimisega, se da suurem on tõenäosus, et huvi säilib ka hilisemas eas.

Õpetan ise noortele teaduskoolis väitlemist. Miks ma seda teen? Selleks, et noored oskaksid vanematega pare mini vaielda? Ei! Eesmärk on laienda da noorte silmaringi, samal ajal õpe tades neile, kuidas argumenteerida

teemadel, millel ei ole lihtsaid ning üheseid vastuseid. Kus võibki jääda eriarvamusele, kuid milles loevad fak tid ning debati pidamise oskus. Samas annab selline reeglitega vaidlemise õpetamine ka oskuse näha probleem sete küsimuste erinevaid külgi ning ehk aidata tulevikus noortel leida la hendusi ja vastuseid kõige põletava matele küsimustele meie ühiskonnas. Praeguses küllastunud informatsioo ni hulgaga ühiskonnas on vaja osa ta teha vahet arvamustel ja faktidel, tõel ning propagandal. Demagoogiast ei võida meie kogukonnas mitte keegi ega ka sotsiaalmeediapostitustest, kus levitatakse valeinformatsiooni ja van denõuteooriaid. Selle vältimiseks on vaja õpetada allikakriitilisust, mis on oskus, mille valdamine on võtmetäht susega adekvaatsete otsuste tegemisel. Adekvaatsete otsuste tegemisest noor te – meie tulevaste juhtide – poolt lõi kame kasu me kõik.

Kas naabrimees korraldas külas vahva sündmuse? Klassikaaslane näitas eelmisel aastal vägevaid sporditulemusi? Ehk jättis mõni kultuuri- või spordiüritus Sulle kustumatu mulje? Kes on see tubli, kes meie vallas sporti või kultuuri veab või keda tõstaksid esile noorsootöövaldkonnas?

Igal aastal 20. detsembril tähistab Viimsi oma taasasutamise päeva galaõhtuga “Viimsi tunnustab”. Selle ilusa sündmuse käigus tuuakse esile eelmise aasta jooksul silma paistnud ja mär kimisväärseid tulemusi saavutanud inimesi ja organisatsioone.

Auhindu ja tunnustusi antakse üle viies kategoorias: kultuur, sport, noorsootöö, haridusvaldkonna toetaja ja tunnustused sotsiaalvaldkonnas. Kandidaatide esitamine on väga lihtne ja kiire ning nominente ei pea esitama igas kategoorias.Kandi daatide esitamine kestab 31. oktoobrini valla kodulehel (viimsi vald.ee/taotlused/tunnustamine).

Eelmisel aastal tunnustust leidnud inimesed ja organisatsioonid leiad veebiaadressilt viimsivald.ee/uudised/viimsi-tunnustab2021-galaohtu.

Lastekaitse Liit ja Eesti Noorsooteater kutsuvad 7–21-aas taseid lapsi ja noori osalema videokonkursil “Minu kangelane, minu tõeline päästeingel!”. Videoid oodatakse 6. novembriks.

Soovime videolugudega tähelepanu pöörata inimestele, kes on olnud erinevatel eluperioodidel lapse ja noore kõrval, kes on olnud õigel ajal õiges kohas, tõeline kangelane ja päästeingel. Keegi, kes on last ja noort päriselt märganud, kuulanud, mõistnud, toetanud, innustanud, andnud nõu, aidanud end taas üles leida ja pannud erilisena tundma.

Me ei otsi videolugudest kangelase nime, vaid mõtteid, miks on oluline, et lapsel ja noorel on oma kangelased, ja mida iga üks selleks teha saab?

Parimaid videoid näitame 18. novembril Lastekaitse Liidu lapse osaluse teemalisel konverentsil “Õnnelik laps – kuulatud, kaasatud ja mõistetud”, mil tunnustame viie vanuserühma pari maid auhindadega Eesti Noorsooteatrilt, Telialt, Fazerilt ja teis telt.

Täpsem info: lastekaitseliit.ee.

www.viimsivald.ee

Toimetaja ja reklaamitoimetaja: Jane Saks, tel 5686 0007, e-post jane.saks@viimsivv.ee

Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus

Trükki toimetanud: Meedium OÜ, tel 5661 1097, e-post yks@ajakiriyks.ee

Kojukanne: Express Post AS, tel 617 7717, e-post tellimine@expresspost.ee

Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil teataja@viimsiteataja.ee. Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond

Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada.

Vallaleht ilmub kaks korda kuus reedeti. Infolehtede digiarhiivi vaata veebist aadressil www.issuu.com/viimsiteataja.

Ajalehe järgmine number ilmub 4. novembril. Kaastööde ja reklaamide esitamise tähtaeg on 26. oktoober kell 15.

Teadlaseks ei tee inimest üleöö, mistõttu tuleb sellekohast huvi kasvatada juba noorest east alates.

Silver Fokin Viimsi teaduskooli õppejõud

Kuidas käib liitumine veeja kanalisatsiooniteenustega Viimsi vallas?

Aina sagedamini tuleb meie töös ette olukordi, kus näeme, et ehitaja ei ole järginud projektis kirjeldatud lahendu si. Näiteks tuuakse toru majja otsemat trajektoori pidi, kui projektis kooskõ lastatud ning selle tulemusena ei ole võimalik veemõõdusõlme õigesse kohta rajada, või ehitatakse veemõõ dukaev kinnistu piiridesse ja vee-ettevõtjal puudub sellele tulevikus vaba ligipääs. Sellisel juhul ei ole võimalik kinnistule teenust pakkuda ning peab alustama mahukate ümberehitustöö dega, see on aga omanikule täiendav väljaminek.

Tasub kindlasti kaasa võtta teadmi ne, et AS Viimsi Vesi pöörab veeres sursside kasutusele ja vee ning kana lisatsiooni liitumiste ehitamisele väga suurt tähelepanu, mistõttu sellised vead tulevad välja ja neile kindlasti lä bi sõrmede ei vaadata.

On ka ette tulnud olukordi, kus omavoliliselt avatakse maakraan või eemaldatakse veemõõtja. Tasub sil mas pidada, et igasugune veevõtt ette nähtud tasu maksmata on ebaseadus lik. Siinkohal ei oma tähtsust hilisem selgitus, kas kraan avati teadmatusest kogemata või pahatahtlikult. Rikkumi se toimepanija peab hüvitama kahju Viimsi valla ühisveevärgi ja kanalisat siooni kasutamise eeskirja alusel, mil le kohaselt tuleb ebaseadusliku teenu se tarbimise eest toru läbilaskevõime järgi arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voo lukiirusega 0,5 m/sek. See on keskmi selt eramajade puhul 21,6 m3 ööpäevas ning kui ei ole võimalik tuvastada eba seadusliku teenuse tarbimise algus, ar vestatakse selleks kolm aastat.

Uutele detailplaneeringutele veeressurssi ei eraldata

Kõik algab sellest, et vee-ettevõttelt tuleb küsida liitumise tehnilised tingi mused. Nende tingimustega saab sel geks, kas kinnistule on võimalik vajalik veeressurss tagada. Viimsi veeressurss põhineb põhjaveel, mille kasutus tea tavasti on piiratud põhjavee kaitsmise eesmärgil. Oluline on teada, et olemas olev põhjaveeressurss on broneeritud ainult kehtivatele detailplaneeringute le ja uutele detailplaneeringutele vett hetkel tagada ei ole võimalik. Selleks, et vältida ebamugavusi, soovitame enne kinnisvara ostmist uurida AS-ilt Viimsi Vesi, kas kinnistule on võima lik tagada veeteenus.

Kui teil on kehtiv detailplaneering või planeerite juba olemasoleva ela muhoone rekonstrueerida, siis tehni listes tingimustes määratakse liitumis punktid, tehnilised nõuded kinnistu torustikule, tagatud vee- ja reovee ära voolu hulk ning liitumistingimuste kehtivusaeg. Kui kinnistule hetkel või malik vett tagada ei ole, lisatakse kin nistu ootejärjekorda.

Projektist ehituse alguseni Liitumise tehniliste tingimuste alusel tellib liituja torustike ehitamiseks liitu misprojekti majandustegevuse regist ri registreeritud tegevusluba omavalt vee- ja kanalisatsioonitorustike projek teerimisega tegelevalt ettevõttelt. Liitu misprojekt tuleb kooskõlastada enne ehitustöid AS-iga Viimsi Vesi ja vajadu sel teiste kommunikatsiooniettevõtete ga läbi ehitusregistri. Liitumisprojektis kontrollib vee-ettevõtja, kas planeeritav tegevus on kooskõlas kõikide tehnilis tes tingimustes ettenähtud nõuetega. Juhul kui soovitakse juba kooskõlas tatud projekti muuta, tuleb ka selleks saada vee-ettevõttelt kirjalik nõusolek.

Projekti valmides tuleb liitujal esita da kirjalik taotlus liitumislepingu sõl mimiseks. Liitumisleping sõlmitakse pärast sellekohase taotluse esitamist ja liitumisprojekti kooskõlastamist. Liitujal tuleb tasuda liitumistasu, mil le arvutamisel lähtutakse ühisveevär gi ja -kanalisatsiooni seadusest, koha likest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskirjadest ning liitumistasu arvutamise metoodikast. Liitumistasu sõltub üldjuhul konkreetse kinnistu lii tumiseks vajalike torustike, kaevude ja liitumispunktide ehitamise maksumu sest. Juba projekteerimise käigus soo vitame planeerida kinnistule ka sade mevee kogumise süsteemid.

Ehitustöödega võib alustada pärast seda, kui liitumisleping on sõlmitud ehk allkirjastatud, liitumistasu tasu tud ning olemas kohaliku omavalit suse nõusolek. Seejärel tuleks silmas pidada, et ehitustööde algusest tuleb AS-i Viimsi Vesi teavitada vähemalt viis päeva ette.

Ehitamisest kuni kasutuselevõtuni

Ehitaja on ehitustööde käigus kohus tatud lahtise kaeviku ette näitama AS-i Viimsi Vesi esindajale, kes kont rollib ehitustööde vastavust projekti le. Ühenduse nõuetekohasuse kohta tehakse kohapeal kirjalik akt. Lahti se kaeviku ülevaatamisega veendub vee-ettevõtja, et torustikud on rajatud vastavalt nõuetele. Tähelepanu pööra takse sellele, et sademevesi ei oleks ju hitud kanalisatsiooni ja vastupidi ning veetorustikul oleks kasutatud üksnes keevisliitmikke. Kui torustik ei ole ehi tatud vastavalt projektile ja liitumis tingimustele, võib AS Viimsi Vesi keel duda teenuslepingu sõlmimisest ja teenuse osutamisest.

Ehituse lõppedes tuleb esitada vee-ettevõtjale survestusakt, mille ta valiselt koostab ehitaja, teostusjoonis ja avaldus veemõõtja paigaldamiseks. Kui kõik eelnevad etapid on läbitud, paigaldatakse veearvesti ning sõlmi takse teenusleping.

Ehitusperioodil on võimalik kasu tada n-ö ehitusvett, mis on tähtajaline teenus, mil kliendil on võimalik ehitus tegevuse jaoks tarbida ühisveevärgist vett maksimaalselt kuni üks aasta. Sel lel perioodil ei ole lubatud vett juhti da ühiskanalisatsiooni. Ehitusvee kulu arvestatakse ajutise veemõõtja alusel, mis on vee-ettevõtja poolt akteeritud ja plommitud.

Ehitusvee kasutamiseks tuleb AS-ile Viimsi Vesi esitada avaldus ning ehi tusvee kasutamiseks väljastatakse täp sed tingimused. Iseseisev maakraani avamine ja veemõõtja kasutamine on keelatud.

Teated

Osale Viimsi valla kriisiks valmisoleku küsitlusel!

Veebiküsitlusest saab täpsemalt lugeda lehelt www.viimsivald.ee/ kriisiks-valmis.

Vastamine on anonüümne ja võtab aega umbes 10 minutit. Uuringu veebikeskkond on avatud kuni 31. oktoobrini. Rohkem saab lugeda Viimsi valla kriisiks valmisolekust kriisiinfo veebilehelt www.viimsivald.ee/ kriis.

AS Viimsi Vesi sulgeb vallamajas klienditeeninduse kontori

Alates novembrist aadressil Nelgi tee 1 (vallamajas) klientide vastu võttu enam ei toimu.

Edaspidi toimub klientide vastuvõtt neljapäeviti kell 9–16 aadressil Paelille tee 1, Lubja küla (Viimsi veetöötlusjaam) ning muul ajal üksnes eelneval kokkuleppel.

Klientidele jäävad avatuks digitaalsed kanalid: e-posti info@viimsive si.ee ja kliendiinfo telefon 606 6848 (E–R kell 9–16).

AS-i Viimsi Vesi kodulehel www.viimsivesi.ee saab näite muga valt edastada ning iseteeninduses on võimalik tutvuda kinnistu tarbi misandmete ja väljastatud arvetega.

Rohuneeme kalmistu kabel sai uue kuue

Rohuneeme kalmistu kabel sai kauaoodatud puhastuse ja uue kaitsva värvikihi.

Viimsi valla heakorra vanemspetsialist Kristjan Järv selgitas: “Rohu neeme kabeli sindelkatus oli sammaldunud ning vajas kiiremas korras puhastust ja õlitamist. Kabeli puitfassaadi värv oli luitunud ja vajas sa muti värskendust. Nüüd, kui tööd on tehtud, näeb kabel värske välja ja on aastateks jälle ilmastiku eest kaitstud.”

Tööde käigus puhastati Rohuneeme kabeli sindelkatus samblast ja õlitati männitõrva ning linaõli seguga. Nii kabeli puitfassaad, aknapaled kui ka kabeli kellatorn said uue värvikihi. Töid teostas Reka Grupp OÜ.

uued vallakodanikud

Keili-Kaisa ja Gerth Kuusel sündis 22. augustil tütar Hilde Johanna Kuusk Kadi Kotkal ja Beraldo Minino Diasel sündis 24. augustil tütar Saara Dias Silvia ja Robert Peetsil sündis 14. septembril poeg Frank Robin Peets Luulea ja Andro Kuriksil sündis 20. septembril tütar Loviisa Kuriks Eveli Post-Tammelal ja Margus Tammelal sündis 23. septembril tütar Lumi Tammela Katriin Kajul ja Aleksandr Gerassimenkol sündis 26. septembril poeg Kristjan Kaju Ekaterina ja Deniss Dmitrijevil sündis 28. septembril poeg Matvei Dmitrijev

Ailen ja Artur Timofejevil sündis 3. oktoobril tütar Eleanora Timofejev

KANALISATSIOON AS Viimsi Vesi tuletab tulevastele koduomanikele meelde olulisimad tegevused veeja kanaliteenusega liitumiseks Viimsis.

Räägi algusest peale kaasa Viimsi uue üldplaneeringu koostamisel!

ÜLDPLANEERING Viimsi vald on seadmas arengusihte järgmiseks paarikümneks aastaks. Alustatud on mitme strateegilise arengudokumendi koostamisega. Äsja lõppes Viimsi valla arengustrateegia 2045 esimene etapp, mille sisuks oli olemasoleva olukorra ja andmestike kaardistamine ning analüüs.

arvestava arengudokumendi.

Eelmise aasta juunis alga tati Viimsi valla mandriosa ranna- ja merealade üldplaneeringu teema planeeringu ning käeoleva aasta veebruaris Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koosta mine. Need dokumendid koosta takse käsikäes ja valmivad eelda tavasti järgmise kolme-nelja aasta jooksul.

Üldplaneeringu koostamise eesmärk on kogu valla territoo riumi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumus te määratlemine, millest lähtutak se maakasutuse ja ehitustingi muste seadmisel. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringu te koostamisel ja projekteerimis tingimuste väljastamisel ning ül dplaneeringu tingimustest tuleb lähtuda ka püstitades väikeehitisi, milleks ei ole tarvis taotleda vallalt luba.

Ühtlasi asendab uus üldplanee ring kaheksat täna kehtivat üld- ja teemaplaneeringut. Kehtivate pla neeringute ajakohased lahendused integreeritakse koostatavasse üld planeeringusse ning lõpptulemu sena saab vald asemele ühe kõiki teemasid katva, selgema ja paremi ni jälgitava ning tuleviku vajadusi

Uue valla üldplaneeringu sihid on seatud nii, et selle elluviimisel paraneb Viimsilaste elu- ja ettevõt luskeskkond, säilib väärtuslik loo duskeskkond ning kinnistub valla maine ressursiteadliku, kestliku, in novaatilise ja majanduslikult eduka omavalitsusena, kus metsa ja mere vahel on meil kõigil hea elada.

Üldplaneering on olemuselt ko gukondlik kokkulepe vallaelanike, erinevate huvigruppide ja ametiasutuste vahel. Mõistliku ning ava likku ja erahuvi laiapõhiselt ja tasa kaalustatult arvestava kokkuleppe saavutamiseks tuleb üldplaneering koostada läbipaistvalt, avatult ja kaasavalt, et soovijail oleks võimalus kaasa rääkida ruumiloome prot sessides ning osaleda neid puudu tavate ruumiotsuste langetamisel.

Kevadel korraldas vald Viimsi elanike kaasamisküsitluse üldpla neeringu lähteseisukohtade koos tamiseks. Osavõtt küsitlusest oli aktiivne ja tagasiside mahukas – kok ku laekusid vastused 19 küsimusele 830-lt inimeselt, kirjalikud seisuko had seitsmelt isikult ning arvamu sed kolmelt riigiasutuselt. Sügise hakul valmis Viimsi elanike rahul olu-uuring 2022, mis on samuti põh jalik uuring, käsitledes viimsilaste hoiakuid nende elukeskkonna ja val la pakutavate teenuste kohta. Viim si eluolule andis oma hinnangu 1262 inimest ning uuringu lõppraport on avalikult kättesaadav oktoobri teisest poolest Viimsi valla kodulehel.

Kaasamisküsitluse ja rahuloluuuringu tagasisidet arvestades ole me koostanud uue valla üldpla neeringu lähteseisukohad, mis on aluseks riigihanke läbiviimisel pla neerimiskonsultandi leidmiseks. Lähteülesandes kirjeldatakse üld planeeringu koostamise eesmärki, ulatust ja põhimõtteid, aga ka pea misi ruumilisi ülesandeid, mida tuleb üldplaneeringu koostamisel lahendada, kaasamistegevusi ning eeldatavat ajakava.

Enne, kui asume otsima pla

Selgusid kaasava eelarve ideed

KAASAV EELARVE 10. oktoobril kogunenud kaasava eelarve ideede hindamiskomisjoni otsusega suunati hääletamisele 13 ideed, mille vahel algab hääletamine 1. novembril.

maks muudab. Seega soovin kõiki dele projektidele edu hääletusel ja hääletajatele tarkust teha parim va lik,” ütles Laever.

ne Volises avatakse 1. novembril ja see lõpeb 30. novembril.

2022 kaasava eelarve hääletusele minevad ideed

neerimiskonsultanti ning saadame üldplaneeringu lähteseisukohad kooskõlastamiseks riigiasutustele, soovime veenduda, et viimsilaste ootused on dokumendis ammen davalt käsitletud, korraldades üld planeeringu lähteseisukohtade do kumendi avaliku väljapaneku.

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu lähteseisukohtade avalik väljapanek toimub 24. ok toobrist 20. novembrini 2022. Do kumendiga on võimalik tutvuda Viimsi valla kodulehel ja vallama

jas ning arvamused ja ettepanekud lähteseisukohtade täiendamiseks on oodatud kogu avalikustamise aja vältel e-posti aadressil endrik. mand@viimsivv.ee või postiaadres sil Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa.

Lähteseisukohtade avalik arutelu toimub 18. novembril kell 16 Viimsi raamatukogu suures saalis. Kutsume kõiki aktiivselt osalema valla uue üldplaneeringu koosta misel, et 15 aasta pärast oleks Viim si ka teie nägu!

Komisjoni tööd juhtinud Leevi Lae veri sõnul eristusid tänavu selgelt ideed, mis olid vormistatud nõue tekohaselt ja lähtusid kaasava eel arve kontseptsioonist. “Hindamiskomisjoni töö kaasava eelarve pro jekti raames on ennekõike hinna ta projektide elluviimise võimalik kust. Võtmeks on, kas on olemas idee elluviija ja elluviimise plaan. Seekord jäidki kõrvale ideed, mille puhul elluviimise plaan ei loonud piisavat kindlust, et idee ka saab el lu viidud. Kaasava eelarve üks mõ te on siiski kaasamine ja see pakub kogukonnale võimaluse ise luua midagi, mis kogukonna elu pare

Tänavu 1. juunist kuni 1. augus tini toimunud Viimsi valla kaasa va eelarve ideekorjele esitati 20 ideed. Pärast ideekorjet asus val lasekretäri poolt juhitud komisjon, kuhu kuulusid vallaametnikud eri valdkondadest, laekunud idee de teostatavust hindama. Osade ideede puhul täpsustati idee esi tajaga detaile ja paluti teha vaja likke täiendusi, näiteks täpsustada tööde maksumust või rajatise asu kohta. Kokku jäi seekord hääletu selt välja kuus ideed ja kuna Met sakasti korvpalliväljaku esitas kaks inimest, liideti need osapooltega kokkuleppel üheks ideeks.

Komisjoni hindamise tulemu sel läheb seekord hääletamisele 13 ideed, mille hulgast Viimsi elanikud saavad Volise keskkonna kaudu va lida enda lemmiku. Võitnud ideed toetatakse maksimaalselt 50 000 eu roga ja idee peaks saama realiseeri tud 2023. aasta lõpuks. Hääletami

1. Alevike üldkoosolekute ja ale vikuvanemate (Viimsi ning Haab neeme) valimiste korraldamine Selle idee sisuks on alevikuvane mate valimine ja vastava teavitus kampaania korraldamine Viimsi ja Haabneeme elanikele.

2. Haabneeme liumägi-ranna vaal. Idee sisuks on Haabneeme ranna madalasse vette rajada ava likuks kasutamiseks laste liuvä li, mis oleks disainitud Viimsi vaa lapoja kujuliselt.

3. Hundi tee turvaliseks ja kau niks. Idee esitaja soovib paigalda da Hundi tee sõiduteele 30 lille kasti suurusega 1000 x 1000 x 800 mm, asetades need kordamööda sõidutee paremale ja vasakule ser vale, eesmärgiga vähendada auto de sõidukiirust.

4. Jalgratta õpperada. Luua Pär namäe külla õpperada, mis on mõeldud eelkõige lastele ja algaja

tele ratturitele rattasõidu baasos kuste omandamiseks.

5. Metsakasti korvpalliväljak. Ku na ideekorjel laekus kaks samasisu list ideed, liideti need (osapooltega kokkuleppel) üheks. Idee esitajad soovivad Metsakasti külaplatsile rajada korvpalliväljaku.

6. Multifunktsionaalne spordiväl jak Haabneeme alevikku. Ettepa nek on rajada Haabneeme alevik ku multifunktsionaalne ja avalikuks kasutamiseks mõeldud spordiväl jak ehk “puur”, kus oleks võimalik harrastada jalgpalli, korvpalli, käsipalli, võrkpalli ja tennist.

7. Püünsi noortekeskuse väliala väljaarendamine. Idee sisuks on Püünsi noortekeskuse väliterras si kasutusse võtmine, rajades sin na vajaliku varikatuse, soetades mööbli, projektori koos ekraaniga ja vajalikud mängud.

8. Randvere-Metsakasti ujumis koht. Idee sisuks on merre raja da hooajaliselt kasutatav käigura da, mis võimaldab inimestel ujuma minna ilma mudas sumpamata.

9. Tammneeme sadama süven

damine. Idee esitajatel on soov sü vendada Tammneeme sadamat, et sealt oleks võimalik pääseda alus tega merele.

10. Ujumise ja vettehüppe ujuv platvormid Haabneeme lahte. Idee sisuks on Haabneeme lahte paigaldada redeliga platvormid, mis võimaldaks vettehüppeid.

11. Viimsi disc golfipargi muut mine/korrastamine. Idee esitajad soovivad korrastada olemasolevat kettagolfiparki, et see võimaldaks pidada kõrgetasemelisi võistlusi ja pakkuda ka lihtsamaid radasid har rastajatele.

12. Viimsi alevikku jõulinnaku rajamine. Selle ideega soovitakse luua Viimsi alevikku jõulinnak, mis oleks sarnane Haabneemes rajatuga.

13. Viimsi aleviku tenniseseina rajamine. Selle idee sisuks on rajada Viimsi alevikku sarnane tennisesein nagu on Püünsi külas.

Detailplaneeringud

AVALIK ARUTELU 7.11.2022 algusega kell 15.30 toimub Viimsi Raamatukogu (Randvere tee 9, Haabneeme alevik, Viimsi vald) 1. korruse “Kevade” rühmaruumis Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi DP) avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. DP on vastu võetud Viimsi Vallavolikogu 14.06.2022 otsusega nr 26. DP avalik väljapanek toimus 25.07–27.08.2022.

Projekteerimistingimused

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE MENETLEMINE

Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale on esita tud projekteerimistingimuste taotlus:

1. Haabneeme alevikus Tammepõllu tee 2 ja Tammede park kin nistule ajutise Viimsi Gümnaasiumi moodulhoone püstitamiseks. Omavalitsus korraldab projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena ehitusseadustiku § 28 ja 31 lg 1 alusel. Ehitus- ja kom munaalosakonna ettepanek on lahendada taotlus avalikku istungit korraldamata ja avalikustada projekteerimistingimuste eelnõu valla valitsuse veebilehel alates 1. novembrist 2022

30 aastat tegutsenud ehitusmaterjalide kauplus sulgeb uksed

TEGEVUSE LÕPETAMINE Viimsi

Kaubahoovi ehitusmaterjalide poe juhataja Hindrek Haarde kinnitas, et otsus pood sulgeda tuli pärast rasket ja põhjalikku kaalumist. “Kauplus sulgub 30. novembri õhtul, kuid selle ajani töötame tavapäraselt,” sõnas ta.

henemas, sest kaubanduse käibe kasv jääb inflatsioonile alla. “Lisaks lähe vad kaupluse- ja laoruumid, milles töötame, tulevikus uue omaniku soo vide kohaselt ümberehitamisele, see ga peaksime mingil hetkel kaubandus tegevuse igal juhul katkestama,” lisas Hindrek Haarde.

Põhjuseid poe sulgemiseks on mit meid – osad on seotud viimaste kee ruliste aastatega, osad prognooside ga tuleviku suhtes. Kuid kokkuvõtvalt saab öelda, et lähitulevikus ületavad kulud tulusid sedavõrd, et jätkamine pole mõistlik.

“Kõrged energiahinnad, vähenev ostujõud ja kasvavad laenuintressid mõjutavad meid kõiki ning ilmselt on lisaks ehitusmaterjalide müüjate le rasked ajad ees ka paljudel teistel mitteesmatarbekaupu müüvatel või teenuseid osutavatel ettevõtetel,” tõ des Haarde. Inimesed maksavad roh kem toidukaupade, kütte ja elektri eest ning paljud ka senisest suuremat lae numakset – ilmselgelt tuleb millestki loobuda. Tegelik tarbimine on juba vä

Mis nendes ruumides edasi toimub, ei oska Haarde öelda. “Aastaid olime Viimsi Kaubanduskeskusega selle kin nistu kaasomanikud, kuid eelmisest aastast on Viimsi Kaubanduskeskus kinnistu ainuomanik ning meie üks üürnikest,” selgitas Haarde. Tema sõ nul kavatseb Viimsi Kaubanduskeskus vana hoone asemele uue ja kaasaeg se ehitamist.

Poe sulgemine toob kaasa ka lõpu müügi. See saab olema järkjärguline, kuid juba täna on paljud kaubad lõ pumüügiks alla hinnatud ning neid lisandub iga päev. Praegu on hea aeg

KOMMENTAAR

mõelda läbi ka muidu kevadesse jää vad ostud, sest aiatööriistu, kastmistarvikuid, puitmaterjali jmt nii hea hinnaga siis vist enam ei leia. “Esime ses järjekorra müüme tühjaks üldehi tusmaterjalid, ehitusmetalli ja soojus tusmaterjalid. Samas me siiski veel ka täiendame oma kaubavarusid, sest kaupluse sulgemiseni on veel mitu nädalat,” ütles Haarde. Esimeste libe datega tasub ikka tulla graniitliiva ost ma ja jõulutuled on juba täna riiulitel olemas.

“Kõigile oma headele klientidele tahame öelda suur aitäh, et olite koos meiega! Meie kollektiiv on olnud kui pere ja meie kliendid kui meie sõbrad. Väga paljudega oleme kõrvuti käinud kõik need 30 aastat, mil oleme tegutse nud, ja väga palju toredaid kliente on ka igal aastal lisandunud. Veel kord –suur aitäh teile!” võttis Haarde teema kokku.

Viimsi Kaubanduskeskus OÜ poolt kommenteeris Kristjen Sild: “Meie plaan on tulevikus olemasolevat hoonet rekonstrueerida ja samas teha ka projektee rimistingimuste alusel juurdeehitust. Kuna hetkel on käimas alles projekteerimis tingimuste menetlus, siis täna konkreetsete kuupäevade osas, millal tööd pihta hakkavad, midagi öelda ei saa. Kaubanduskeskuse osa ei ole plaanis tulevikus ka võimalike ehitustööde käigus sulgeda. Ehitusmaterjalide poe sulgemine on üsna värske teema ja seetõttu antud pinnale uue üürniku otsingud alles käivad.”

Tulekul on Naissaare üldkogu

ÜLDKOGU Viimsi valla põhimääruse § 67 lg 3 alusel kutsub Viimsi vallavalitsus kokku Naissaare üldkogu koosoleku.

Üldkogule kutsutakse ja üldkogul oma vad hääleõigust kõik vähemalt 15-aas tased Naissaare püsielanikud. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võta vad osa vähemalt pooled hääleõigusli kud püsielanikud.

Üldkogu koosolek toimub 28. ok toobril kell 15 Naissaarel Patarei 10a. Üldkogu koosoleku päevakorras on: 1. saarevanema valimised, 2. muud küsimused.

Saarevanema kandidaadi esitamise õigus on igal hääleõiguslikul püsiela nikul. Kirjalik avaldus koos saareva nemaks kandideerija kirjaliku nõus olekuga kandideerimiseks esitatakse vallavalitsusele (Nelgi tee 1 või info@ viimsivv.ee), kus see registreeritakse. Kandidaatide registreerimise viimane päev on 21. oktoober 2022.

Palume kõigil kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Muutus siseliinide sõiduplaanis

Alates 31.10.2022 muutuvad Viimsi siseliinide sõiduplaanid: tööpäevadel V2, V3, V4A, V6, V7A; laupäeval V9; pühapäeval V2, V5 ja V9.

Vaata kehtivat sõiduplaani www.peatus.ee!

Viimsi vald plaanib luua kaks uut kaitseala

KAITSEALAD Viimsi vallavolikogu võttis 18. oktoobri istungil vastu otsuse algatada menetlus kahe uue kohaliku tasandi looduskaitseala loomiseks Viimsisse. Üks kaitstav ala asub Lubja külas Krillimäe ja Leppneeme-Tammneeme maastikukaitsealade vahelisel alal (edaspidi Viimsi maastikukaitseala) ja teine Leppneeme külas Kelvingiga piirneval alal (edaspidi Kelvingi maastikukaitseala).

Lo oduskaitseseaduse ko haselt on uute kaitsealade loomiseks vajalik teosta da ekspertiis loodusob jekti kaitse alla võtmise põhjenda miseks. Viimsi vallavalitsus tellis antud ekspertiisi bioloogi ja loo duskaitsja Lauri Kleini käest. Eks pertiisi kohaselt leitigi, et kavan datavad kaitsealad on kohalike kaitsealade moodustamiseks iga ti põhjendatud ja looduskaitsesea duse järgselt on eeldused kohali ku kaitseala loomiseks neil olemas.

Kelvingi ja Viimsi maastikukaitsealade kaitstavad väärtused

Kavandatav Kelvingi maastiku kaitseala laiub 22,37 ha suurusel alal ning Viimsi maastikukaitseala 224,2 ha suurusel alal ja on mõle mad põlised metsamaad. Kelvingi maastikukaitsealal kasvab põhja pool rannaastangupealne okas- ja segamets, ala keskel paikneb soine lehtmetsa vöönd ja ala lõunaosas Reinu tee ääres asuvad vanad okasja segametsad. Vanad kuusikud on väga väärtuslikud looduskooslused ja kõrge elurikkuse säilitamise po tentsiaaliga. Kavandataval kaitse alal on suhteliselt vähe raiutud ja on seeläbi looduslikult mitmeva nuseline, liigirikas ja tiheda alus metsaga. Ekspertiisi käigus leiti alal ka loodusdirektiivi ilmelisi elu paigatüüpe, vähemalt kuus metsa kuklaste ja samuti ühe musträhni “sepikoja” puu.

Viimsi maastikukaitseala ter ritooriumil leviv elurikas mets on küll erinevalt Kelvingi maastiku kaitsealast olnud tugeva majandus

mõju all, aga kannab siiski endiselt väärtuslikke looduskoosluseid. Ka seal tuvastati välitööde käigus loo dusdirektiivi ilmelisi elupaigatüü pe, kaheksa metsakuklaste pesa, millest kuus linnakuna ja samuti ühe musträhni “sepikoja” puu.

Oma olemuselt on mõlema moodustatava kaitseala näol tege mist oluliste põtrade ja metskitsede toitumis-, rände- ja varjealaga. Kel vingi maastikukaitsealal elab ja toi tub püsivalt hinnanguliselt umbes 3–4 põtra ja vähemalt 7–8 metskitse ning Viimsi maastikukaitsealal 7–8 põtra ja vähemalt 10 metskitse. Lä bi rändab mõlemalt alalt loomi aga veelgi rohkem. Lisaks põtradele ja metskitsedele elavad antud aladel nii rebased, hall- ja valgejänesed, metsnugised, oravad kui ka mit med pisiimetajad. Samuti kasvavad maastikukaitsealadel suured var julised puud, mis on kõrge potent siaaliga nii röövlindude pesitsuseks kui ka mitmete nahkhiirte varjupai kadeks. Maastikukaitsealade piires on registreeritud viis nahkhiirelii ki: põhja-nahkhiir, pargi-nahk hiir, veelendlane, tiigilendlane ja pruun-suurkõrv. Kavandatavate kaitsealade põhifunktsiooniks on looduse baashüve säilitamine, mis tähendab teisisõnu teistele liikide le sigimis-, varje-, toitumis-, rändeja talvituspaikade pakkumist. Mit te vähem olulist rolli mängivad ka nendel aladel leiduvad mustikad ja seened, mis on kohalikele elanikele väärtuslikud looduse hüved.

Muuhulgas on kaitsealade ja metsade eesmärk puhta õhu säi litamine, vee talletamine ja ka tor mikahjustuste vältimine. Kui Viim si poolsaarel metsa poleks, oleksid siinsed alad tuultele palju rohkem avatud.

Loodavatelt kaitsealadelt võib ühtlasi leida mitmeid pärandkul tuuriobjekte. “Kõik see väärib edas

pidi eksponeerimist, et seeläbi saa da osaks valla põnevast loodus- ja kultuuriloost. Uued maastikukait sealad aitavad liita senised koha likud kaitsealad tervikuks ja lisaks läbi tervise- ja loodusradade võrgu loovad võimaluse ühendada meie külad ja kogukonnad, tugevdades sidet looduse- ja ajalooga,” lisas abivallavanem Alar Mik.

Vast kõige olulisem on aga an tud kaitsealade moodustamisel nende roll tasakaalustamaks kogu valla mandriosa arengut ja muut maks see sedasi kestlikuks. Need looduslikud põlised metsamaas tikud vajavad oma liigirikkusega kaitset, olles oluliseks osaks Viim si valla rohevõrgustiku terviklikku se moodustamisel.

“Viimsi vallavalitsuse jaoks on meie metsade hoidmine väga oluli seks prioriteediks. Uute looduskait sealade loomine aitab täiendavalt kaitsta sealset looduskeskkonda ja elurikkust. Kindlasti rajame sin na ka õppe- ja loodusrajad,” ütles Viimsi vallavanem Illar Lemetti.

Kaitsealadele planeeritavad piirangud

Kaitsealale ei saa olema lubatud ehitada, väljaarvatud ehitised ja rajatised, mis on vajalikud kaitse ala kaitsega seotud tegevusteks. Nende hulka kuuluvad ka puhke majanduslikud rajatised. Olenema ta tekkivatest ehituslikest piirangu test säilib võimalus olemasolevaid teid korras hoida. Lisaks on Lauri Klein ekspertiisis välja toonud ühe kaitsealade võimaliku piiranguna ettepaneku lubada kaitseala valit seja nõusolekul ulukite arvukust reguleerida, mis on teatavasti ju ba mõnda aega Viimsi vallas prob leemiks.

Põtrade ning metskitsede ar vukus on pidevas kasvutrendis ja ületamas ökoloogilise taluvuse pii ri. Nagu kaitsealade moodustami se ekspertiisistki nähtub on ainu üksi kavandatavad kaitsealad täna toidu- ja elukohaks ligi 12 põdrale ning 18 metskitsele. Arvukuse suu rusest tulenevalt on ka ulukite lii kuvus suurem ning lähenev pikk ja pime periood ning talvised teeolud kujutavad kõrgendatud ohtu ini mestele ja nende varale. Kuna looduslikke vaenlasi suurulukitel Viimsis pole, võib oodata vaid toi du puudusest ja haigustest tule nevat looduslikku regulatsiooni. Paraku on ka loomade loomulik ränne rohevõrgustiku mittetoimi mise tõttu pea võimatu.

Juba mõni aeg tagasi pöördus Viimsi vallavalitsus antud teema ga keskkonnaagentuuri poole saa maks nende seisukohta põtrade arvukuse piiramise vajalikkusele Viimsi vallas ja pakkumaks võima likke lahendusi antud teema la hendamiseks. Keskkonnaagentuu ri vastuskirjast lähtub, et probleem antud teemaga on olemas, kuid ühtset head lahendit ei ole. Vana viisi aga enam kaua jätkata ei saa ning suurulukite arvukuse regulee rimise osas vallas tuleb midagi et te võtta.

Viimsi vald taotleb Interreg meetmest rahastust

PROJEKT Viimsi vald esitas oktoobri alguses Interreg meetmesse taotluse nimega “Multidimensional storm water treatment in urban areas for cleaner Baltic Sea”, lühendiga MUSTBE. Projekti MUSTBE kestvuseks on kavandatud 3 aastat (2023–2026).

Projektipartnerite ühine väljakutse on digitaalsete ja tehniliste lahen duste väljatöötamine sademevee valdkonna kavandamisel. Lisaks õppimine, kuidas seeläbi paran

dada linnalises keskkonnas sade mevee käitlust.

Projekt jaguneb kokku kolme te gevussuuna vahel. Esimene tege vussuund keskendub analüüside le ja kavandamisele – alates valgala andmetest ja hüdraulilisest mudelist kuni konkreetse tehnilise la henduseni. Teine tegevussuund on seotud pilootalade ehitamisega. Ja kolmanda suuna tegevustes kes kendutakse monitoorimisele, teabe vahetusele ja koostööle.

Kokku rajatakse viis pilootala, millest üks ala asub Viimsis. Viim si pilootala on kavandatud Randve re tee 21 kinnistule, kuhu rajatakse sademevee äravoolu viivitav, sade mevett puhastav ja tarklahendus tega jälgitav kogukonna park. Ala

le on kavas luua vihmaveel töötav purskkaev, lisaks erinevad veega seotud alad ja lahendused, et see läbi kujundada meeldiv ja inim keskne avalik ruum.

Taotluse kohaselt on Viimsi vald projekti juhtpartner ja lisaks osaleb partneritena veel 7 asutust kokku kolmest riigist (Läti, Soome, Root si). Koostööd tehakse nii omavalit suste kui ka ülikoolidega.

Projekti eelarveks on kavanda tud 3 980 476 eurot, millest taotle tav Interreg meetme toetus moo dustab 80% (3 184 381 eurot).

Viimsi valla tegevuste eelarve on kavandatud kokku mahus 665 688 eurot, millest omafinantseering moodustab 133 138 eurot.

Kodukohast Viimsist kettagolfi maailmameistriks

KETTAGOLF Viimsis sirgunud Henar Ruudna (28) sai 20. augustil Horvaatias toimunud kettagolfi tiimide maailmameistrivõistluste kaela kuldmedali.

Finaalmäng peeti Tšehhiga, kelle vastu võitsid eest lased formaadis ette näh tud kõik neli kohtumist, Henar alistas meeste üksikmän gus oma vastase tulemusega 6:3. Tiimi kuulusid veel Mauri Vill mann, Matjas Villota, Kaidi Allsalu, Kristjan Solodov ja Anneli Tõug jas-Männiste

Eesti on Henar Ruudna sõnul antud alal üks tugevamaid riike. Kui tulemusi vaadata, siis võib täna jul gelt öelda, et Euroopa mõistes ole me absoluutses tipus. “Eriti uhked oleme 30-aastase Kristin Tattari üle, kes ongi lihtsalt maailma parim. Naine krooniti septembri alguses alles teise eurooplasena USA-s Kan sases Emporias kettagolfi maailma meistriks. Esimene eurooplane oli rootslanna Birgitta Lagerholm, kel le tulemus jäi aastasse 2004,” rää gib Ruudna suure uhkusega. Maa ilma tugevaimaks riigiks peetakse kettagolfis USA-d, sest just seal toi mub kõige tihedama konkurentsiga ning suurim võistlussari Disc Golf Pro Tour. Euroopas on meie tuge vaimad konkurendid soomlased, rootslased ja norrakad.

Süües kasvab isu Tiimide võistlused on antud alal pigem veidi tagaplaanil. Maail mameistrivõistlusi korraldatakse meeskondadele iga kahe aasta ta gant ning koondiski pannakse kok ku alles aasta alguses eelneva hoo aja ja jooksva aasta koondtabelis olevate tulemuste põhjal. Kuigi uh ke medal kettagolfi tiimide maail mameistrivõistlustelt on Henar Ruudnal juba kaelas, siis isiklikult unistab ta Eesti meistrivõistluste võitmisest ning võistlustest nii mu jal Euroopas kui ka USA-s. “Oleks tore oma taset maailma absoluut se tipuga võrrelda,” põhjendab ta. Viimasel MM-il Horvaatias lõi Eesti koondises kaasa koos kapteni ga kümme mängijat. Riike, kes oma koondise välja panid, oli 25. “Kuna kaks aastat tagasi õnnestus meil pääseda poodiumi madalaimale astmele, siis tänavu võtsime ees märgiks olla vähemalt sama head või paremad,” meenutab Ruudna. Kui kõik mängupäevad möödusid umbes 30-kraadises kuumuses, siis finaaliks oli tellitud korralik padu vihm, mis pole eestlaste jaoks ko dumaal mitte midagi ebatavalist.

“Maailmameistriks tulemine üle tas kõik ootused ja veel Eestile nii pidulikul taasiseseisvumispäeval. Kohapeal valitsenud meeleolu ja emotsioone pole võimalik sõna desse pannagi!”

Pärit sportlikust perest Viimsis sündinud ja sirgunud

Henari peres on sport au sees. “Mul on kolm venda, kellest noorim on andekas väravavaht kohalikus jalg palliklubis. Temast vanuse poolest järgmisel vennal on tugev potent siaal e-sportlasena läbi lüüa. Vanim vend mängib kettagolfi hobikorras ja vanemad on meile suureks toeks ning fänniklubiks.”

Henari tõsisem kettagolfitee kond algas 2015. aasta septembris. “Läksime suure viimsikate pundiga Piritale mängima. Sõbrad olid päev varem n-ö käe valgeks saanud ning tahtsid uuesti proovida. Mingitest reeglitest ega tehnikast polnud kel lelgi õrna aimugi,” meenutab Ruud na ja lisab, et tegelikult ei tekitanud ettepanek metsas ketaste loopi misest temas esialgu mitte mingit elevust. “Tegin ettepaneku midagi muud toredat ette võtta, kuid sõb rad veensid mind rajale tulema.”

“Varasemalt olen end proovi le pannud väga erinevatel aladel ehk mäesuusatamises, jooksmi ses, tennises, lauatennises, rulluis kudel skatepargis sõites ja jalgpal lis,” loetleb spordimees. “Enamus alasid on kohe ja üsna hästi välja tulnud, kuid discgolfis kogesin esi mest korda ebaedu. Kuna olin har junud võitma ega saanud aru, miks mul visked välja ei tule, siis see mo tiveeris mind regulaarselt harjuta ma. Nali naljaks, aga oma esimese individuaalse võiduni kulus seitse aastat ehk siis sain selle kätte alles tänavu. Seda enam tunnen suurt rõõmu ja uhkust meie tiimi saavu tuse üle maailmameistrivõistlustel.”

Radasid, mille vahel valida, on Eestis palju Kuigi Viimsis on olemas võimalu sed kõikvõimalike alade harrasta miseks, siis kettagolfi rada tekkis sinna Raimo Tanni eestvedamisel

alles mõned aastad tagasi. “Mängi jad on selle hästi vastu võtnud, ra da on üle keskmise tehniline ning nõuab väga mitmekülgset visete ar senali. Ainus miinus on asjaolu, et sellel puudub haldaja, kes tegeleks nii heakorratööde kui ka võistlus te korraldamisega,” ütleb Ruudna.

Oma lemmikutena nimetab ta avatud distantsiga Elva ja Mäeta guse radasid. “Metsa loodud män

gualadest meeldivad mulle hetkel enim Kõrvemaa ja Jõulumäe. Sa mas oleneb kõik mängimise ees märgist ja soovitud raskusast mest. Harrastajate rajad on vahel professionaalidele ehitatud män gualadest treenimiseks väga pal ju mõnusamad. Üks hea näide on Tallinna lähedal asuv Kurna ketta golfi rada, mida soovitan kindlasti proovida,” ütleb spordimees.

Kettagolf pole Henari jaoks pel galt hobi, vaid ka töö. “Vastutan igapäevaselt Tallinnas Harku järve ääres oleva Discgolf.ee x Discland kettagolfikeskuse käekäigu eest ning esindan Rootsi kettatootja La titude 64 tehase tiimi.” Aastas on üsna vähe päevi, mil mõni ketas Henari käest lendu ei lähe. Ka on ta ala ti valmis hüva nõuga teistele abiks olema ning vajadusel koolitama.

Kettagolf sobib kõigile Tervisespordi vaatenurgast on ket tagolf üks ideaalsemaid lahendusi neile, keda värskes õhus jooksmine või kõndimine ei köida. See sobib tõesti igas kaalus ja suuruses ini mestele. “Minu jaoks tähendab üks treening kuskil 7000 või 8000 sam mu. Pikim päev on olnud 70 000 sammu,” toob Henar näite.

Varustuse osas on see samuti vähenõudlik, sest rajal saab alga ja kenasti hakkama üldjuhul tava lise jooksutossuga, kuigi tõsisemad mängijad vaatavad pigem suurema tallamustriga ning parema haaku vusega jalanõu poole. Euroopas mängitakse palju igasugustes mat kajalatsites, USA-s on rohkem be toonist tiialasid ning seal on parem tossuga, millel on veidi leebem tal lamuster. Profimängijad pakivad võistlustele minnes kaasa tavaliselt mitu paari jalanõusid, et olla valmis kõikvõimalikeks ilmastikuoludeks ja rajatingimusteks. “Minu kotist leiab näiteks veel ketaste puhasta miseks ning kuivatamiseks mõel dud rätikuid, nokamütsi, vajadu sel vihmavarju, energiabatoonid ja veepudeli. Koti kaal on umbes tosin kilogrammi ja võistluse ajal on seal kuni 28 ketast.” Algaja või harrastaja saab hakkama ka kolme kuni nelja kettaga, mis ei nõua ülisuurt inves teeringut. “Parimat nõu tasub kü sida kas spetsiaalsest poest, laenu tusest või kas või otse minult. Aitan rõõmuga!” lubab Henar Ruudna.

Eestis on end Disc Golf Metrixi keskkonnas ametlikult registreeri nud umbes 25 000 mängijat. “See on Marko Saviaugu loodud veebi leht, kuhu on kõikidel mängijatel võimalus oma profiil luua, näda lamänge mängida ja tulemusi üles märkida,” tutvustab spordimees ja ütleb, et on ka ise selle lehe aktiivne kasutaja. Ametlikel kettagolfi võist lustel osalemiseks on vaja litsent si. “Eesti Discgolfi Liidu välja an tud litsentsiga pääseb kohalikele karika- ja meistrivõistlustele. Vä lisriigi võistluste jaoks on vaja taot leda rahvusvahelise discgolfi föde ratsiooni litsentsi, millega kaasneb ka unikaalne mängijanumber, mis jääb sinuga kuni elu lõpuni.”

Minu jaoks tähendab üks treening kuskil 7000 või 8000 sammu. Pikim päev on olnud 70 000 sammu.

Eesti kettagolfi koondis.

Valmis valla ehitusõiguse rakendatuse

KOKKUVÕTE Ehitusõiguse rakendamisele keskendunud uuring selgitas, kui palju on tänaseks realiseerimata kehtivate planeeringute ja projekteerimistingimuste alusel lubatud ehitusõigusest. Töö annab ülevaate võimalikest lisanduvatest mahtudest, elanikest ja vajalikest veeressurssidest.

Oktoobriks valmis valla valitsuse poolt tellitud ehitusõiguse rakenda mise uuring, millega kaardistati tänane seis kehtivate planeeringute ja projekteerimis tingimustega lubatud ehitusõigu se puhul. Töö eesmärk oli kaardis tada, kui palju sellest ei ole 2022 septembri seisuga realiseeritud/ rakendatud ja seeläbi saada täpne ülevaade lisanduvatest elanikest ning vajaminevatest ressurssidest Seni puudus vallal täpne ülevaa de lisanduvate elanike osas, mis ar vestaks kehtestatud planeeringute ehituslikku seisu (mitu ühikut pla neeringualal rajatud, palju raja mata, pooleli jne). On planeerin guid, mida on asutud ellu viima, kuid hooneid pole rajatud, osadel on osaliselt hooneid rajatud – esi nes kõikvõimalikke olukordi, mida asutigi ükshaaval, kinnistute kau pa ja registreid ning planeeringuid kõrvutades üle käima.

Analüüsiti ligi 400 000 andmekannet Kokku analüüsiti 11 307 kinnistu andmeid, mida võrreldi ehitisre gistri andmetega (ehitiste osas ja kaardistati ka 5 aasta jooksul väl jastatud projekteerimistingimu sed), kinnistusraamatu infoga, valla planeeringute registriga, ka tastriga, AS-i Viimsi Vesi registrite ga ja planeeringus toodud sisuliste ehitusnäitajatega. Iga kinnistu koh ta saadud info jaotati 36 näitaja va hel ning selle analüüsi tulemusena koondati info uuringuga koostatud registrisse (tabel). Valminud regis ter sisaldab detailset ülevaadet kõi kide uuringuga hõlmatud kinnistu te osas, omades sisulist mahtu üle 407 000 andmevälja. Selle põhjal kõrvutati andmeid omavahel ja tuvastati kinnistud, millel pole ehi tustegevust läbi viima asutud.

Töö tulemusena valmis ka üle vaatlik GIS andmebaas, millega saab tutvuda VAAL keskkonna detailpla neeringute menüüs (kaardil on visu aliseeritud realiseerimata elamuühi kutega kinnistud ja realiseerimata suletud brutopindalaga kinnistud).

Igaüks saab vaadata, kas tema kodu läheduses on selliseid alasid, kus on väljastatud kehtiv ehitusõigus.

Realiseerimata on 1836 elamuühikut

Mitte-elamumaadel arvestati ehi tusõigusi suletud brutopindala (m 2) alusel ning elamumaadel ja teiste sihtotstarvetega maadel, kus on olemas või on lubatud rajada elamu, arvestati ehitusõigusi ela muühikutena (EÜ).

Ehitusõiguse rakendatuse uuringu kaart. Punasega on tähistatud elamukrundid, sinine viirutus märgib brutopinda (äri, teenindus, avalik hoone jms).

Kaart: Infragate Eesti AS ja Maa-amet

Kokku selgus uuringu tulemu sena, et 2022 septembri seisuga on Viimsi vallas realiseerimata elamu ühikute arv 1836 EÜ-d. Elamuühi ku all on silmas peetud nn korte ripõhist arvestust, kus üksikelamu on 1 elamuühik, paarismaja moo dustab 2 elamuühikut, kortermaja või ridaelamu vastava korterite või bokside arvu elamuühikuid. Uu ringu järgi on kõige enam elamu

ühikuid realiseerimata Lubja külas (353 EÜ-d), Haabneeme alevikus (307 EÜ-d) ning Äigrumäe külas (279 EÜ-d). Suletud brutopinda on rajamata ligi 367 000 m2 ulatuses.

Kui palju võib elanike arv kasvada?

Et saada teada kõikide nende ela muühikute realiseerimisel lisanduv võimalik elanike arv, siis korrutati elamuühikute näitaja läbi statisti kaameti keskmise leibkonna koefit siendiga (saartel 2,7 ja mandriosas oli see 2,8 inimest leibkonna koh ta). Tulemuseks saadi 5136 lisandu vat elanikku. Enim on potentsiaal seid elanikke lisandumas Lubja külla (988 inimest), Haabneeme alevikku (860 inimest) ja Äigrumäe külla (781 inimest). Kõige vähem on elanikke lisandumas Naissaarele –kolme küla peale kokku 49 inimest.

ÜLE 100 INIMESE JUURDEKASVU ON UURINGU JÄRGI OODATA 12 VALLA ASUSTUSÜKSUSES

Suuremad (üle 80 elamuühikuga) kehtivad planeeringud:

1. LUBJA KÜLAS

ANTENNIVÄLJAKU DP – kokku 254 elamuühikut, välja ehitamata 254 EÜ-d (kehtestatud 2007. aastal; osaliselt ÜP kohane; planeeringu elluviimist alustatud, osaliselt taristu rajatud).

2. HAABNEEMES LAANEKIVI I-IX JA RAUDLA I-IV DP – kokku 273 elamuühikut, välja ehitamata 160 EÜ-d (kehtestatud 2005. aastal; ÜP kohane; planeeringu elluviimist alustatud, taristu rajatud ja osaliselt ala hoonestatud).

3. ÄIGRUMÄE KÜLAS LOIGU 25 DP – kokku 209 elamuühikut, välja ehitamata 208 EÜ-d (kehtestatud 1998. aastal; osaliselt ÜP kohane; planeeringu elluviimist alustatud, osaliselt taristu rajatud).

MÄRKUS: realiseerimata ehitusõigus ei tähenda automaatselt elanike kasvu uuringus esitatud 5 136 inimese võrra. Pole teada, kas seda õigust kõik kasutavad, kellel on plaanid muutunud, millised elluviimata planeeringud võidakse kehtetuks tunnistada. Samuti ei ole teada, mis aja jooksul õigusi võidakse realiseerida – 5, 10 või 15 aasta jooksul.

Asustusüksus Hooned Muud rajatised Maa-alune hoone Muu rajatis punktina Kõrgrajatis punktina Realiseerimata mitteeluhoone Hooned kavandatavad, püstitamisel või kinnistud liidetavad Realiseerimata EÜ, DP/PT puudub Realiseerimata EÜ Maakorraldus teostamata (ehitusõigusega tühi kinnistu Katastriüksused

rakendatuse ülevaade

Veeressurssidest

Võrreldes planeeringutes kavanda tud ja tegelikku veekasutust selgus, et planeeringutes toodud kavanda tud veekasutuse summa (1077 m3/ ööpäevas) erines kahekordselt ar vutatud perspektiivsest veetarbimi sest. Juba algselt on planeeringu tes veeressursi kirjeldamisel olnud ebatäpsusi. Ühtekokku tõi uuring välja, et 5136 inimese lisandumi sel ja vastavate brutopindade rea liseerumisel (peamiselt ärihooned, avalikud hooned, teenindusasutu sed jms) on vajalik neile tagada ühtekokku 2472 m3 vett ööpäevas (eeldusel, et kõik tarbivad normi kohaselt, arvestus ei sisalda suvise tipuaja erisusi). Arvestuse aluseks võeti valla vee-ettevõtte tehniliste tingimustega määratud keskmine tarbimisnorm inimese kohta (110 liitrit saartel ja 145 liitrit mandril ini mese kohta kogutarve ööpäevas).

Oluline on lisada, et see number ei kajasta kogu vajaminevat veeres surssi – siia lisanduvad olemasole vad hooned, mida pole liidetud vee-ettevõtte võrguga (endised suvilad aiandusühistu piirkonnas jms).

Kuidas edasi?

Edasiste otsuste tegemiseks (aren gustrateegia, üldplaneering) on oluline omada põhjalikku ülevaa det. Kokkuvõttes on Viimsi vallas detailplaneeringute või projektee rimistingimustega antud ehitus õigus realiseerimata 97 kinnistul, kuhu on lubatud rajada mitteeluhoone (äri-, tootmis-, teenindus hoone või ühiskondlik hoone) ning 1219 kinnistul on realisee rimata elamu ehitusõigus. Suure osa puhul on alustatud planeerin gu elluviimist ja seal enam tagasi

Ehitusõiguse rakendatuse uuringuga saab tutvuda: kodulehel www.viimsivald. ee > Viimsi > Vallavalitsus > Uuringud (avaldatud on ük sikasjalik seletuskiri ja kõik uuringu lisad külade kaupa); infosüsteemis VAAL vaal. viimsi.ee > Detailplaneerin gud > Realiseerimata ehitusõigus 2022 (avaldatud on kaardi kujul info, millisel kin nistul on kehtiv ehitusõigus).

teed ei ole. Uuring tõi välja ka mit med aastatetagused planeeringud, mida pole tänaseks asutud ellu vii ma – nende osas kaalub vallavalit sus edaspidi planeeringu kehtetuks tunnistamist.

Valla uue üldplaneeringuga on muuhulgas vaja määrata elanike arv, millel saavad põhinema meie valla planeeringulahendused, või malused ja tegevused (sh vee- ja kanalisatsioonitaristu, teedevõrk). Senine kaasamine on näidanud, et elanike arv võiks olla kusagil ku ni 30 000 inimest. Kui liita uuringu tulemus ja praegune elanike arv, saame ligi 27 500 inimest. Ka on veel osad planeeringud menetlu ses, mille puhul tuleb kehtestamist värske uuringu valguses tõsisemalt kaaluda. Eelnev info annab suunad ja ühtlasi piirid uuele üldplaneerin gule, aga ka valla arengustrateegia tegevustele, mida üldse võimaldada valla pikaajalises arengus. Et min gid alad valla keskuses korda saaks, siis teatud ressursid on vaja selleks kavandada – selle ja teised olulised Viimsi tulevikustsenaariumid aga otsustame ühiselt üldplaneeringu koostamise käigus.

Põhja-Harju Koostöökogu valmistab ette uue perioodi strateegiat

LEADER Põhja-Harju Koostöökogul on käsil uue perioodi strateegia koostamine, mille käigus pannakse paika Põhja-Harju piirkonna arengusuunad, fookusteemad ning kujundatakse toetusmeetmed järgmiseks viieks aastaks ehk perioodiks 2023–2027.

INTERVJUU

Juulikuu esimesel nädalal valiti Jõelähtme, Rae ja Viimsi valdasid ühendavale Põhja-Harju Koostöökogule uus juhatuse esimees, kelleks sai senine juhatuse liige Meelis Kasemaa.

Astusid uude rolli väga põneval ajal – praegu on koostöökogul käsil uue perioo di strateegia koostamine. Millele uue perioodi strateegia fookuse seab?

Suures osas ikka samadele eesmärkidele nagu ka varasematel perioodidel. Uusi konkreetseid suundi ei sea, küll aga fokusseerime toetusmeetmete sisu. See on välja tulnud ka kolmes vallas toimunud kaasamisseminaridel osalenute mõtetest, et võik sime keskenduda konkreetsematele valdkondadele.

Sisendi saamine rohujuuretasandilt on ääretult oluline, sest seisneb ju LEADERi tegevus justnimelt kolme sekto ri – avaliku, era- ja kolmanda sektori –koostöös.

Seetõttu viidi piirkonna kolmes val las ehk Jõelähtmes, Raes ja Viimsis läbi kaasamisseminarid ning kohtuti eraldi ka iga omavalitsuse juhtkonnaga. Kaa samisseminaridele olid oodatud kõik aktiivsed inimesed, kes soovisid kaasa rääkida uue strateegiaperioodi kujun damisel.

Viimsi vallas toimus kaasamisse minar septembri alguses Rannarah va muuseumis, kus arutleti teemadel: millele tuleb Põhja-Harju Koostöökogu piirkonna LEADERi strateegias kind lasti tähelepanu pöörata; mis on Sinu jaoks piirkonna arengu kõige olulisem küsimus; mis on piirkonnas hästi; mil le üle võib uhke olla; millised on olnud Põhja-Harju Koostöökogu head koge mused; missugused on piirkonna olu lisemad väljakutsed; mida peaks seni sest kogemusest lähtuvalt Põhja-Harju Koostöökogu oma tegevuses muutma?

Eelmise strateegiaperioodi kokkuvõt te, strateegia töörühma ettepanekute ja täienduste ning kaasamisseminaridel kogutud tagasiside, ideede ja soovitus te põhjal aitab uue perioodi strateegia kokku tõsta Mihkel Laan OÜ-st Cumu lus Consulting, kellel on LEADER-tege vusrühmade nõustamisel ja strateegia te loomisel juba pikaajaline kogemus. Lõplik strateegia tuleb PRIA-le esitada hiljemalt 31.03.2023.

Olen märganud, et kui LEADERi toetuste jagamise algusaastatel taotleti toetust enim just investeeringutele ja ettevõtluse arendamiseks, siis nüüd on tendents pi gem vabaühenduste ja kogukonna arendamisel ja pehmetel ühisprojektidel. COVIDi aeg tõi seda veel eriti esile ning pehmetele ühisprojektidele on küsitud toetusi roh kem kui kunagi varem. Ja selle järgi on ilmselgelt ka vajadus, eriti mis puudutab kol me valla ühisprojekte. Minu nägemuses võiks rohkem raha suunata kogukondliku elu arendamisele ja sidususe tekitamisele.

Aga kindlasti on uuel perioodil märksõnadeks ka külastusettevõtete arendamine ning samuti avaliku ruumi kujundamine ning ettevõtluse ringmajandus.

Uueks tegevussuunaks uuel perioodil saab olema Euroopa Sotsiaalfondi toetuse vahendite jagamine kolmes vallas.

Mis on Sinu jaoks LEADER-programmi suurim väärtus?

Kindlasti rohujuuretasand rahastuseesmärkide seadmisel – LEADER erineb selle ga kõikidest teistest EL-i rahastusfondidest. Me ise paneme piirkonnas paika rahas tus- ning ka arengusuunad, kuhu soovime liikuda. Meie piirkonna väikeettevõtete, KOV-ide esindajad ja vabaühendused teevad koostööd ning projekte hindavad ini mesed meie endi seast.

Mis eristab Põhja-Harju Koostöökogu teistest 26 koostöörühmast üle Eesti?

Esiteks pidevalt kasvav elanikkond – meil ei ole seda muret, et rahvastik vähe neks, vaid hoopis kasvab väga hoogsas tempos; teiseks on meil palju noori ning tööealisi elanikke ning kolmandaks piirkonna väga mitmekülgne ettevõtlus. Ei saa salata ka seda, et pigem oleme jõukas piirkond. Need toovad fookusesse hoopis tei sed eesmärgid, nagu näiteks kogukonna sidususe tekitamine, sotsiaalne ettevõtlus, pendelrände vähendamine, rohelise elukeskkonna säilitamine.

Mida soovib viimsilane aastal 2022 –

KOKKUVÕTE Septembris korraldatud rahuloluuuringu raames paluti Viimsi elanikel hinnata oma kodukoha omavalitsuse juhtimist, rahulolu teenustega ja üldist valla arengusuunda. Elanikel on selge visioon: vähem juurdeehitust, rohkem rohelust ja kvaliteetseid kohalikke teenuseid. Siiski oli nii mitmeski teemas vastajate arvamuste vahel lahknevusi.

Elanike arvamuste lahknevus

Küsitlus hõlmas 14 vald konda, mis elanikke kõige otsesemalt puu dutavad. On näha, et viimsilaste kaasarääkimise soov on kõrge ja paljud leidsid ka aega pi kematele küsimustele vastata. Oma hinnangu andis rahulolu-uuringus 1262 elanikku, mis on ca 200 vasta ja võrra rohkem kui eelmisel korral, aastal 2019. Kõige aktiivsemad olid vastajatest naised (66%) vanusegrupis 30–49 ning elanikud, kes on Viimsis elanud 16 aastat ja rohkem (53% kõikidest vastajatest)

Uuringu tulemused annavad teadmise, millised on elanike ootused valla arendamisele ja see annab vallavalitsusele väärtusliku sisendi. Uuringu tulemused saavad sisen diks Viimsi valla pikaajalise aren gukava loomisel, mis seab aren guplaanid aastateks 2023–2045. Sarnane uuring viidi läbi ka 2019. aastal. Üldpildis on keskmine ra hulolu 2022. aastal veidi tõusnud võrreldes 2019. aasta tulemuste ga, aga mitu teemat vajab veel tä helepanu ja tööd. Uuringu viis läbi aastatepikkuse kogemusega kon sultatsioonibüroo HeiVäl Consul ting, kes on teostanud hulgaliselt uuringuid nii riiklikul kui ka koha likul tasandil.

Kaks olulist suunaseadmist Käesoleval aastal on käima lüka tud valla arengus kaks äärmiselt olulist protsessi, mis on kõige täht samateks teejuhisteks Viimsi val la arengus tulevikus. Need on val la uus üldplaneering koos vajalike mõju- ja ressursiuuringutega, mis paneb paika kogu valla ruumilised eesmärgid ja arengustrateegia aas taks 2045.

Rahulolu-uuringule vastanud on leidnud, et Viimsi avalik ruum vajaks paremat läbimõtlemist ja kaasajastamist, sest see ei lähtu kohalikest elanikest. Üheks kõige südamelähedasemaks teemaks on elanike jaoks valla funktsionaalse keskuse puudumine koos parkide, toidukohtade, vaba aja veetmise jms teenustega.

Arengustrateegia ja üldpla neering annavad peamised juhi sed vallajuhtidele, millises suunas Viimsi vald areneb. Ja mis kõige olulisem – vallaelanikule tekib sel gem ülevaade, kuhu suunas vald ruumilise planeerimise osas liigub, kuhu rajatakse uusi hooneid, kuhu kerkib spordihoone või kool/laste aed, kuhu planeeritakse rohealad ja millised piirkonnad jäävad muu tumatuks.

Uuringule vastajate seas eristub selgelt kaks huvigruppi, kes näe vad Viimsit erinevatest perspek tiividest. Ühelt poolt pikemat aega vallas elanud viimsilased (elanud vallas 16 aastat või enam), kes on kriitilisemad arengu ja uute inves teeringute osas, ning positiivse malt meelestatud uued tulijad, kes pigem ootavad uusi rajatisi laste aedade, koolide, spordihoonete ja erateenuseid pakkuvate keskuste näol. Soovituse indeksi järgi soo vitavad kõige rohkem Viimsi valda elukohana need elanikud, kes on siin elanud kuni 5 aastat. Need, kes ise juba kauem vallas elanud on, need enam teistele ei soovita (78 vs 57 punkti). Kuni 5 aastat vallas elanud vastajad hindasid oluliselt kõrgemalt ka elukeskkonda (75 vs 65 punkti). Samas kommunaaltee nustega rahulolu ja lojaalsus vallas elamise osas oli kõrge läbivalt kõi kides gruppides (78–81 punkti).

Viimsi vallavanema Illar Le metti sõnul on uuringu tulemu sed vallavalitsusele oluline sisend mõistmaks, millised on viimsilas te mõtted ja ootused seoses elu keskkonna ning teenustega, mida vald pakub. “Mul on hea meel, et ligi 1300 viimsilast leidis võimalu se oma mõtete jagamiseks. Kogu konna kaasamine on meile oluli ne ja tänan kõiki osalenuid! Need mõtted ei jää sahtlisse, vaid saavad sisendiks nii uue üldplaneeringu koostamisel kui ka valla pikaajalise strateegia loomisel, millega oleme juba alustanud ja millega seisame hea selle eest, et Viimsi oleks aas taks 2045 just selline nagu viimsi lased ootavad. Kindlasti saab meile Viimsis olema suur väljakutse, kui das kogukonna ootustes leida kesk teed ja liita huvigruppe, kes näevad Viimsi tulevikku erinevalt,” sõnas vallavanem.

Taristu, lasteaiad ja koolid peaks valla kasvule järgi tulema

Uuringus tõstatus ühe probleemi na aktiivne ehitustegevus ja sellega kaasnev kasvav elanike arv. Valla vanema sõnul on näha, et inimes tele jääb arusaamatuks, miks see

Viimsi raamatukogu lasteosakond.

Viimsi raamatukogu sai kogu küsimustiku kõige kõrgemad hindepunktid. Foto: exporabbit.com

toimub. “Viimsi vallas toimuv ehi tustegevus on täna võimalik vaid varem tehtud otsustele tuginedes. Saan kinnitada, et vald on sellel aastal alustanud vaid mõned üksikelamuga seonduvad detailplanee ringud. Enamus taotlusi on jäänud vallavalitsuse poolt rahuldamata ja ehitustööd, mida me näeme, on va rem kehtestatud detailplaneerin gute realiseerimine,” selgitas vallavanem.

Rahulolu-uuringule vastajad ootavad valla planeeringul suuremat läbimõeldust. Palju leiti, et avalik ruum on järk-järgult paremaks muutumas, teid on kor da tehtud ja uusi hooneid rajatud (kõrgelt hinnati spordirajatisi, raa matukogu, mainiti ka äsja avatud Artiumi), kuid endiselt on rahul olematus Haabneeme keskusega ja nõukogude ajast pärinevate la gunenud hoonetega.

Valla juhtkond on korduvalt väl ja öelnud, et eesmärk on elanik konna juurdekasvu pidurdamine ja valdav osa seni ellu viimata toi muvast elamueliitsusest on viimase paari aastakümne jooksul kehtes tatud detailplaneeringute tulemus. Viimsi vald on jätkuvalt atraktiivne paik elanikele ja siinset keskkonda hindavad paljud.

Küll aga on oluline, et iga Viim sis tegelikult elav inimene end rah vastikuregistris ka ametlikult viim silaseks registreeriks. See annab võimaluse arvestada õigete and metega ja arengut planeerida vas tavalt tegelikule elanike arvule, kes faktiliselt vallas elavad ja siinseid teenuseid tarbivad. Samuti lae kub iga registreeritud elaniku pealt valla eelarvesse osa füüsilise isiku makstavast tulumaksust, mis mõju tab otseselt valla eelarvet ja võime kust teha investeeringuid.

Rahul ollakse teemadega lapsed, haridus, vaba aeg, kommunaalteenused Teemade lõikes on Viimsi valla elanikud kõrgelt hinnanud kom munaalteenuste ja lojaalsuse tee maplokke. Võrreldes 2019. aasta uuringu tulemustega on tõusnud

rahulolu teehoiu ja elukeskkon naga.

“Võrreldes 2019. aastaga on tõusnud rahulolu teehoiu ja elu keskkonnaga (79 punkti 100-st), millele vallavalitsus on viimastel aastatel erilist rõhku pannud. Ta gasisidest selgus, et küsitlusel osa lenud inimesed toetavad sademe vee säästlike süsteemide rajamist ja palju head tagasisidet sai ka peatä nava projekt,” sõnas abivallavanem Alar Mik.

Kõige kõrgemalt on hinnatud lo jaalsust, mida hinnati küsimusega, kas nähakse end Viimsi valla elani kuna ka viie aasta pärast. Elanikud on kõrgelt hinnanud vaba aja veet mise võimalusi, laste ja hariduse ga seotud teemasid. Vaba aja tee maplokis said kõrgeimad hinded raamatukogu teenus (88 punkti), suvised sportimis- ja puhkamisvõi malused (75 punkti) ning rahulolu vallas korraldatavate ühisürituste ga (74 punkti).

“Rahulolu vaba aja veetmise võimalustega püsib 2019. aasta tasemel. Siinjuures tuleb arves tada, et vahepeale on jäänud ko roona-aastad, mis mõjutasid kul tuurist ja spordist osavõttu suurel määral. See, et hinnang on jäänud samaks, näitab, et kultuuri- ja spor dikorraldajad on hoidnud ka kriisi ajal väga kõrget tegutsemise taset,” ütles kultuuriosakonna juhataja Harri Ausmaa.

Laste ja hariduse valdkonnas hinnatakse kõrgeimalt Viimsi gümnaasiumi hariduse kvalitee ti (84 punkti), lasteaiateenuse (77 punkti) ning vallas pakutava huvi alategevuse taset (80 punkti). Kui gi Viimsi gümnaasiumi poolt pa kutavat hariduse taset hinnatakse kõrgelt, siis vabas vormis esitatud vastuste järgi on näha, et leidub

ka vastajaid, kes ei ole rahul riik liku gümnaasiumisüsteemiga, kus kõik õpilased konkureerivad güm naasiumikohtadele võrdsetel alus tel, mis jätab vallas elavatele lastele väiksemad võimalused kodukohas haridusteed jätkata.

Mugavus ja looduse poolt pakutav keskkond

Viimsilane hindab seda, kui “kõik on lähedal, ent mitte päris külje all”. Vastustes kõlas rahulolu sellega, et järjest enam on võimalik saada ko gu eluks vajalik Viimsis kohapeal. Seda on ilmselt soodustanud ka viimaste aastate arengud, mis või maldavad paljusid teenuseid tar bida üle interneti ise kohale mine mata.

Valla väärtustena nähti peamiselt:

1. kaunis mitmekesine looduskesk kond (22% vastajatest);

2. turvaline elukeskkond (18%);

3. hea keskkond, kus lapsi kasvata da (17%);

4. mõnus mereõhk ja kaunid ran nad (16%).

Mureks on maine, kuuluvustunne, sotsiaalvaldkond ja juhtimine

Viimsi elanik näeb valla juhtimi ses arenguruumi, kuid oma elu koha ja elukeskkonnaga ollakse üldiselt rahul. Kõige suurema ra hulolematuse valla juhtimise osas tingib ametnike vastamise kiirus ja kompetentsusele antud mada lad punktid. Viimsi valla poolt pa kutavate teenuste üldist rahulolu hinnati ka suhteliselt madalalt (65 punkti), samas eraldi valdkondade na vaadates on punktisummad kõr gemad. Antud valdkonnas esitati elanikele järgmisi väiteid: ametni

kas me oleme kõik ühel meelel?

ke toimingute tegemine vallas on kiire; asjaajamine on lihtne; olen vallavalitsuse tegemistest piisa valt informeeritud; ametnikud on kompetentsed; elanikke kaasatak se valla arengu kavandamisse. See tagasiside on heaks peegliks, et nä ha, mille osas peame rohkem pin gutama.

Valla mainet hinnati 64 punkti ga sajast, valla juhtimine sai 54 ja kuuluvustunne 55 punkti. Kuulu vustunde teema all oli kõige suu rem rahulolematus kõikides oma valitsuses keeruliseks teemaks oleva elanike kaasamisega. Elani kud tunnevad, et nad ei saa oma elukeskkonna arengut mõjutada. Samas lojaalsus ja rahulolu on kõr ged. Küsimusele, kas näen end ka viie aasta pärast Viimsi elanikuna, vastati kõrge 79 punktiga. Kui vas tajate taustatunnuste lõikes vaada ta, siis kõige suurem rahulolema tus on külade osas Muuga, Pringi, Rohuneeme ja Tammneeme elani ke hulgas (valla juhtimise ja kuulu vuse osas kõik alla 50 punkti) ja va nuserühmas 60–69-aastased.

Sotsiaalvaldkonna osas hinda sid vastajad rahulolu hoolekande teenustega, valla sotsiaaltoetuseid ja raviteenuste pakkumist heaks. Kogu teemaploki hindepunktid kasvasid küll grammi võrra võrrel des eelmise uuringuga (59 punktilt 61 peale), kuid kindlasti perearsti teenuse kättesaadavuse problee mid ja sotsiaalvaldkonna mitmed tundlikud teemad vajavad endi selt tähelepanu. Samas tõi uurin gu teostaja välja asjaolu, et paljud Viimsi valla elanikud ei ole hoo lekande ja sotsiaaltoetuste tee madega kokku puutunud ning andsid seega keskmise (viis palli kümnest) hinnangu näitamaks, et ei ole ei rahulolematust ega rahul olu selle valdkonnaga. Seega vajab valdkond kindlasti sügavamat hin damist, millised ootused elanikel sotsiaalteenuste osas on.

Lisaks punktide andmisele oli vastajatel võimalik välja tuua vabas vormis vastuste näol probleemse mad kohad, kus soovitakse tugeva malt valla sekkumist. Toome siin kohal ära enim mainitud teemad: 1. meditsiiniteenuste, eriarstiabi ja perearsti teenuse kättesaadavus (koostöö perearstidega);

2. Pirita-Viimsi ummikud hom mikuti ja õhtuti (koostöö Tallinna linnaga), vallasisese liiklustihedu se probleemid;

3. Viimsi keskväljaku/peatäna va arendus (erakätes olevate maa de jõulisem arendus ja keskuse väl jaarendamine);

4. põhikoolijärgsete koolikohta de loomine, riikliku gümnaasiumi või keskharidust pakkuvate täien davate kohtade loomine;

5. ühistranspordi edasiarendamine, bussiterminali loomine, ühendused Tallinnaga, sh bussi number 1 pikenduse loomine Vim kani. Pargi-ja-reisi-parkla kasutu selevõtt.

Elanike tulevikunägemused lahknevad

Tugevamalt kriitiline on elanik, kes on elanud vallas üle 20 aasta. Sel le ajaga on vallas palju muutunud, ehitatud on palju uusi hooneid, kaubanduskeskuseid, koole jpm. Uued elanikud näevad seda posi tiivse muudatusena, et teenused on lähedal ja vajadus igapäevaselt lin na sõita puudub, maanteed laiene vad, põlisviimsilane näeb seda pi gem negatiivse arenguna.

Samamoodi joonistus välja eri nevus ootuste vahel, kus ühelt poolt oodatakse suuri arendusi, näiteks rannapromenaadi ja koh vikute arendus, turismi soodusta mine, ettevõtluse valda toomine ja suurte mänguväljakute rajamine keskusesse, teisalt soovib osa ela nikkonnast rahulikku elutempot ning nende hinnangul inimeste suurem liikumine ja uued arendus projektid pole kindlasti oodatud.

Peamised eelkõige erasektori poolt pakutavad teenused, millest elanikud puudust tunnevad, on kaubanduskeskused, riide- ja jalat sipoed, tervishoiuteenused, tööko had, meelelahutus- ja toitlustusko had ning pangateenused.

Viimsi aastal 2045

Milline on Viimsi vald aastal 2045?

Üks oluline küsimus, millele vasta ti, oli: millises suunas peaks Viimsi vald arenema:

1. idülliline aedlinn, kus Haab neeme keskus on mugavuste ja tee nustega tõmbekeskus;

2. parima elukeskkonnaga ela

mupiirkond koos kõrge lisandväär tusega ettevõtluskeskkonnaga;

3. kaunis kuurortpiirkond, kus Haabneeme keskus on kõikide mu gavuste ja teenustega tõmbekeskus.

Lisaks valikvastustele sai anda vabas vormis seisukohti. Palusime nimetada kolm olulist teemat, mil lega Viimsi vald peaks järgneva 10 aasta jooksul kindlasti tegelema. Peamised teemad, mida välja toodi:

1. roheluse ja metsade säilitami ne, rannaalade korrashoid;

2. kergliiklusteede ehitus, par kide, mänguväljakute ja rattatee de arendus;

3. sportimisvõimaluste arendus, staadionid, spordiväljakud;

4. hooletusse jäetud kruntide arendus keskuses, kalatööstuse, kolhoosiaegse infra edasiarendus, erakätes olevate maade arendami se nõudmine;

5. sooviti riidepoode, aga lisaks kaubandusele ka muid lisaväärtusi;

elanike juurdevoolu pidurdus;

kooli- ja lasteaiakohtade pak kumine;

8. ühistranspordi parem korral damine, paremad ühendused lin na, busside lõpp-peatuste juurde

tasuta parkla, paindlikumad bus siühendused;

Viimsi keskuse, peatänava arendus;

noorte ajaveetmiskohad;

rannaalade, eelkõige sup luskohtade juurdeloomine, ranna promenaadi rajamine (vrdl Pärnu), rannaala parem ärakasutamine;

töökohtade loomine;

tugevam kontroll uute detail planeeringute kehtestamise üle, sh ka tulevastel valla juhtidel;

14. kohaliku kultuuri ja identi teedi loomine, kogukonnatunde tekitamine, maine parandamine.

Lahendus on tasakaalu leidmine

Viimsi tuleviku kirjeldamise seisu kohalt saavad olema kesksed uus pikaajaline arengustrateegia ja üldplaneering. Suur väljakutse saab olema kogukonna kaasamisega ühise visiooni kokkuleppimine. Kü simus on selles, kuidas leida tasa kaal viimsilaste poolt väärtustatud aedlinliku miljöö ja avaliku ruumi arengu vahel, et see vastaks elani ke ootustele kaasaegsest elukesk konnast.

Uuring näitab selgelt, et arva mused ja ootused valla tuleviku osas lahknevad elanike seas. See, kuidas leida ühiskondlik kokkule pe ja eri osapooli arvestav näge mus, on elanike kätes, kes on väga oodatud kaasa rääkima nii stratee gia kui ka üldplaneeringu osas. Hea meel on selle üle, et viimsilaste ühi ne huvi on looduskeskkonna mit mekesisuse säilitamine ja roheala de laiendamine.

Palju oli uuringus tagasisidet selle kohta, kuidas tunnetab ela nik enda võimalusi valla arengus kaasa rääkida. Peamine valla aren gudokument järgmistel aastaküm netel saab olema valla üldplanee ring, mis määrab ära kogu Viimsi mandriosa ruumilise planeeringu. Avalik ruum on elukeskkonna osa, mida tunnetab elanik igapäeva selt kõige rohkem. Selle dokumen di visioonist joonistuvad ka selgelt välja plaanid valla keskuse aren duse osas, rohealad ja rohekorido ride loomise ja maastikukaitseala de laiendamise osas.

Üldplaneeringu ülesandeks on ka leida, mis on maksimaalne ela nikkond, mida Viimsi kannab väl ja, säilitades hubase elukeskkon na, looduse ja veeressursid, ning suudab tagada vajaliku infrastruk tuuri.

Põhjalikumalt on võimalik ela nike rahulolu-uuringu tulemuste ga tutvuda valla kodulehel www. viimsi.ee/rahulolu2022. Interak tiivses keskkonnas on võimalik sor teerida tulemusi erinevate tausta tunnuste, näiteks vanuse, elukoha, töökoha jms alusel.

Vald tänas ja tunnustas haridustöötajaid

HARIDUSTÖÖTAJAD Viimsi haridusasutused on hiljutise elanike rahulolu-uuringu põhjal vallaelanike seas kõrgelt hinnatud. Meie õpetajad teevad head ja vastutusrikast tööd ning väärivad kõik tunnustamist ja märkamist.

Aet Tampuu üldhariduse vanemspetsialist

S e etõttu on tavaks korral dada iga aasta oktoobris haridustöötajate tänuüri tus. SSel aastal toimus see 7. oktoobril Viimsi Artiumis, õpe tajaid tervitasid vallavolikogu esi mees Lauri Hussar ja vallavanem Illar Lemetti, õhtu kulmineerus ansambel Trad.Attack! haarava et teastega. Tänuüritusel kuulutati välja aasta haridustöötaja ja -teo laureaadid. Tiitliga kaasneb tänu kiri ja preemiasumma, mille suu rus sel aastal on 1412 eurot

Aasta haridustöötaja 2022 tiit li pälvis Viimsi kooli õpetaja Karin Keert suurepärase ja tulemusliku töö eest geograafiaõpetajana, õpi laste innustamise ja inspireerimi se eest läbi teemanädalate korral damise ning õiglase kaubanduse ideede laiema tutvustamise ja te gevuste läbiviimise eest.

satsioon, kus üksi tegutseda on ras ke. Seal juhtuvad suured asjad, kui tehakse koostööd, toetatakse üks teist ja jagatakse häid näpunäiteid kolleegidega. Minu ümber on iga päev nii palju uuendusmeelseid, tarku ja toredaid inimesi, et ala ti tundub, et kuskil miskit toimub ning kellelgi on uued põnevad pro jektid käsil. Olen õnnelik, et elu on mind viinud kokku uudishimuli ke õpilaste, toetavate kolleegide ja koostööd pooldavate lapsevane matega. Proovin oma igapäevas tes tegemistes lähtuda sellest, et õpilasel oleks hea tunnis olla ja ta tahaks anda antud hetkel endast maksimumi. Kuna mina õpetan põhikooli viimases kooliastmes, siis soovin, et õpilasel oleksid Viim si koolist lahkudes nii head teadmi sed, et järgmine uks avaneks ja ta saaks edasi õppida.

Soovin, et õpetajaamet oleks ühiskonnas hinnatum ja õpetajaid rohkem usaldataks.”

Aasta haridustegu 2022 pree mia kuulub MLA Viimsi Lasteaiad Uus-Pärtle majale sotsiaalse ja ha ridusliku mõõtmega toidupanga projekti “Tee üks heategu” läbivii mise eest.

Kerli Noormänd-Sinimeri (Pih lamarjade rühma õpetaja) ja Jana Rebane (Uus-Pärtle maja ja Pargi

maja õppejuht): “Uus-Pärtle maja on eelmise aasta jooksul algatanud päris mitu uut traditsiooni, nen de hulgas ka tunnustuse pälvinud projekti, mille algatajaks oli Pihla marjade õpetaja Kerli, kes tegi et tepaneku tuua maja traditsioonide hulka veel ühe, olulise traditsiooni – teha heategusid.

Väärtusi ja hoiakuid kujundame me eelkõige läbi kogemuse ja tegu de. Selline traditsioon aitab õpeta da lastele läbi heategude märka mist ja hoolimist, südamlikkust, headust ja soojust ning seeläbi kas vavad neist ka oluliselt märkava mad ja hoolivamad täiskasvanud.

Uus-Pärtle majale omistati tii tel küll vaid ühe projekti eest, kuid heategude tegemine jääb kindlas ti meie maja traditsiooniks. Jätka me ka tihedat koostööd Pihlakodu ga ning plaanime tulevikus teisigi erinevaid sotsiaalseid huvigruppe esile tõsta. Aitäh kõigile peredele ja õpetajatele abi ning Viimsi val lale märkamise ja hoolimise eest!”

Tänukirjad anti üle 42 silmapaistvale õpetajale: Airi Pärn – pühendunud töö eest MLA Viimsi Lasteaiad Uus-Pärtle majas abiõpetajana.

Annabel Tsarjov – professio naalse, pühendunud ja südamega tehtud töö eest HEV õpilaste õpe tajana ning haridustehnoloogina Püünsi koolis.

Annaliis Tiidus – südamega tehtud töö eest, nii õpilasi kui ka kolleege toetava suhtumise ning mõistmise eest Viimsi kooli psühholoo gi ja klassijuhatajana.

õnnitleme!

Aasta õpetaja Reesi Kuslap

Viimsi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Reesi Kuslap valiti aasta õpetaja galal 2022 “Eestimaa õpib ja tänab” aasta gümnaasiumiõpetajate kategoorias aasta õpetajaks!

Reesi Kuslap: “See tunnustus on minu jaoks kindlasti väga täh tis. Kõige emotsionaalsem hetk oli tegelikult septembri alguses, kui sain teada, et mind on valitud kolme nominendi hulka, siis nutsin suurest rõõmust. Mõtlesin, et olen kõik need üheksa aastat teinud õiget asja, iga pingutus ja raskus on olnud seda väärt. Teen tõesti oma tööd südamega ja proovin õpetada nii, et mul endal oleks õpilasena tunnis põnev olla. Tunnen, et olen end pidevalt täien danud ja igal aastal uusi väljakutseid vastu võtnud. Suur rõõm on teist aastat olla ka noorte õpetajate juhendaja programmis Noo red Kooli.

Aasta õpetaja tiitli eest olen väga tänulik – ma ei olnud sugugi kindel, et just mina selle saan, sisimas lootsin, aga viimase hetkeni ei teadnud, kellele auhind läheb. Tänan oma koolijuhti Karmen Pauli, kes minu kandidatuuri esitas! Olen liigutatud, et nii paljud inimesed minusse uskusid ja mulle kaasa elasid, õnnitlusi tuli pärast võidu avalikustamist väga palju.

Kindlasti jätkan oma valitud rada ning propageerin õpetajaame tit ka tulevikus. Teen kõik, mis minu võimuses, et Eesti koolides töö taksid haritud ja motiveeritud õpetajad, kes saavad oma töö eest õiglast tasu. Aasta õpetaja tiitel aitab mul õpetajaameti kuvandit ja mainet ühiskonnas tõsta. Tänan veel kord kõiki, kes mulle kaasa elasid ja õnnitlesid!“

Aasta haridustegu kuulub MLA Viimsi Lasteaiad UusPärtle majale. Foto: erakogu

Anneli Saluri – suure hoolimisega tehtud töö eest õpilaste toeta misel koostöise abiõpetajana Viim si koolis.

Annika Paat – pikaajalise ja pü hendunud töö eest MLA Viimsi Lasteaiad Leppneeme maja abi õpetajana.

Cathy Ojaste – laste, vanema te ja kolleegide toetamise mõist mise ning koostöise töötamise eest Viimsi kooli psühholoogina.

Diiana Balandina – pühendu nud ja tulemusliku töö eest muu kodukeelega õpilaste õpetamisel, kasvatamisel ning integreerimisel Randvere kooli õppekeskkonda.

Egle Uibopuu – pühendumuse ja kohusetundega tehtud töö eest eesti keele õpetajana Haabneeme koolis.

Elle-Riin Ulfsak – pühendunud ja suure hoolimisega tehtud töö eest klassijuhataja, aineühendu se juhi ning eesti keele õpetajana Haabneeme koolis.

Eteri Parts – muusika toomise, loomise ja järjepideva kasvatami se ning muusikaliste traditsiooni de hoidmise eest Randvere koolis.

Eve Kukk – pikaajalise pühen dumise ja sihikindlalt tehtud töö

eest Püünsi koolis.

Evelin Õunap – muukeelsete õppijate toetamise ja KiVa mees konna juhtimise eest Viimsi koolis.

Helen Viljamaa – järjepideva ja südamega tehtud töö eest klas siõpetajana ning õppeprotsessi mitmekesistamise eest kaasaegse te tehnoloogiliste vahendite julge kasutamisega Haabneeme koolis.

Helgi Moor – pikaajalise ja pü hendunud töö eest MLA Viimsi Las teaiad Randvere maja õpetajana.

Hille Savi – ürituste korralda mise, aineühenduse juhtimise ja suure hoolimisega tehtud töö eest muusikaõpetajana Haabneeme koolis.

Ilana Veltbach – professionaalse ja pühendunud töö eest vene keele õpetajana Püünsi koolis.

Ivar Reimann – suure panuse eest Viimsi kunstikooli arengusse aktiivse koolielu kujundajana.

Jana Skripnikov – pikaajalise pühendumuse ja südamega tehtud töö eest psühholoogina ning mees konna liikmena Haabneeme koolis.

Karin Merilepp – pühendunud töö ning muu kodukeelega õppija te märkamise, toetamise ja hooliva suhtumise eest Viimsi koolis.

Karolina Lõhmus – rahvusvahe lise noorsootöö edendamise eest Viimsi vallas.

Katrin Sakk – pühendunud töö ning HEV õppijate märkamise ja toetava suhtumise eest Viimsi koo lis.

Kristi Tops – pikaajalise pühen dumise ja sihikindlalt tehtud töö eest Püünsi koolis.

Kristina Lind – pikaajalise ja pühendunud töö eest MLA Viim si Lasteaiad Karulaugu maja õpe tajana.

Laura Valdma – professionaalse ja pühendunud töö eest klassiõpe tajana Püünsi koolis.

Liisa Kirschbaum – loomingu lise talendi rakendamise eest MLA Viimsi Lasteaiad Päikeseratta maja abiõpetaja töös.

Ly Lumiste – muusikaarmastuse toomise eest laste ellu MLA Viimsi Lasteaiad Uus-Pärtle majas.

Maire Linnas – pikaajalise ja pühendunud töö eest MLA Viimsi Lasteaiad Laanelinnu maja abiõpe tajana.

Mare Müürsepp – väsimatu töö eest Randvere kooli õpilaste vaim se arengu toetamisel, täisväärtuslikeks ühiskonnaliikmeteks suuna

misel ja meeskondliku ühtekuulu vustunde ülalhoidmisel.

Mari-Ann Mardo – pühendunud töö eest abiõpetajana ning uuen dusliku ja loomingulise panuse eest kunstiõpetuse õpetajana Püünsi koolis.

Marianne Vainola – pikaajalise pühendumise ja sihikindlalt tehtud töö eest Püünsi koolis.

Mari-Liis Rahumets – meelde jäävate aktuste ja ürituste organi seerimise eest Viimsi koolis.

Maris Esko – pühendunud töö ning HEV õppijate märkamise ja toetava suhtumise eest Viimsi koolis.

Marju Kosmin – kohusetundliku ja pühendunud töö eest MLA Viim si Lasteaiad Päikeseratta maja abi õpetajana.

Marju Usk – professionaalse, pühendunud ja sihikindla töö eest sotsiaalpedagoogina ning Ukraina laste toetamise eest Püünsi koolis.

Ninel Sild – märkamise, toeta mise, julgustamise ja pühendumise eest Randvere kooli õpilaste, nende vanemate ja koolitöötajate vaimse, füüsilise ja emotsionaalse keskkon na hoidmisel ja parendamisel.

Priit Palomets – väsimatu pü hendumise eest noorte tööõpetuse,

tööeetika ja püsivuse ülesleidmi sel, arendamisel ja hoidmisel –tänu Teile on Randvere kooli õpi lastel eluks vajalikud oskused ja kannatus neid oskusi rakendada.

Sigrit Umda – südamega tehtud töö eest MLA Viimsi Lasteaiad Ast ri majas abiõpetajana.

Siiri Alamaa – pühendunud töö eest Randvere kooli kujundami sel ja arendamisel kaasava hari duse kompetentsikeskuseks ning lapsest lähtuva õppe- ja kasvatus keskkonnaks.

Taimi Viks – pühendunud töö eest MLA Viimsi Lasteaiad UusPärtle majas kunstiterapeudina.

Tea Reinberk – professionaalse, südamest tuleva ja järjepideva töö eest õpilaste vaimse tervise hoid misel ning väärtuskasvatuse aren damisel ja Ukraina õpilaste integ reerimisel Randvere kooli.

Ursula Zimmermann – pühen dunud töö eest tuua esile iga õpila se parimad omadused ning seeläbi muuta Randvere kooli õppekesk kond toetavaks ja inspireerivaks.

Ülle Vänto – aineühenduse juh timise ja pühendusega tehtud töö eest geograafiaõpetajana Haab neeme koolis.

Viimsi kunstikool 45 – tähtpäev, mis väärib tähistamist!

JUUBEL Viimsi kunstikool tegutseb alates aastast 1977. Selle aja jooksul on meie kooli lõpetanud 250 õpilast − tervelt veerand tuhat!

Paljud meie vilistlastest on prae guseks tuntust kogunud kunstni ku, disaineri või arhitektina, paljud on edukad ja tunnustatud muudel elualadel. Ka praegu õpib meie vi listlasi Eesti Kunstiakadeemias ja mõtet sinna tulevikus sisse astuda mõlgutavad nii mõnedki. Praegu on kunstikooli nimekirjas 223 last ning vabanevate kohtade ootel on kümneid huvilisi.

Läbi aegade on kõik kooli õpe tajad olnud professionaalse kuns tiharidusega ning paljud neist on õpetajatöö kõrval ka tegevkunstni kud. Lisaks õpetajatööle Viimsis on meie õpetajad ametis nii Tallinna kui ka Tartu kunstikoolides. Prae gu töötab meie koolis kaks vilist last: esimese lennu lõpetaja Eda Kommitz ja Kertu Sarap, kes lõpe tas kunstikooli kaks aastat tagasi.

Viimsi kunstikooli maaliõpetaja Eda Kommitz meenutab ühtteist minevikust:

“Leidus inimene, kes soovitas minu emal oma laps kunstikooli panna. Kirovi kalurikolhoosis oligi avami sel täiesti uus kool. Esimesed ruu mid asusid praeguse Grossi poe peal. Samal korrusel asus raama tukogu, mille siseseina kaunistab siiani Dolores Hoffmanni uhke mo numentaalvitraaž, seal tegutsesid ka kolhoosi arhitektid ja graafilise disaini osakond. Disainer ja peda goog Tõnis Soop panigi koolile alu se. Kooli esimestes ruumides ja ko ridorides tuli kombekalt käituda, et tähtsat tööd mitte segada.

Üsna pea kolisime eramajja Kirovi kalatööstuse kõrval. Mee

Viimsi kunstikooli meeskond. Foto: erakogu

nub aed täis õuna- ja ploomipuid, mille vilju sügisel vahetunnis söö mas käisime. Meenub saviruumi niiske lõhn, kägisev puutrepp, mis viis teisele korrusele. Pisteliselt on meeles hetki erinevatest ainetundi dest; siseheitlustest, kui asjad väl ja ei tulnud, ja rõõmust, kui tulid. Õppeprotsess on tõenäoliselt siia ni sarnasena säilinud: joonistami ne, maal, kunstiajalugu, kompo sitsioon, voolimine. Suve alguses praktikanädal kohapeal ja siis kus kil kaugemal, kunstilaagris.

Algusaastatel oli suvepraktika mere lähedal Leesi puhkebaasis, mis kuulus kalurikolhoosile. Seal said alguse sellised traditsioonid nagu rebaste ristimine ja maasti kumäng. Mälestustes on kuumad suved, kõrbenud selg ja põletu se leevendamine hapukoore abil. Kimbatus, kuidas kõiki neid puu lehti ära joonistada ja kui täpselt ikkagi… Meenub ka lõputöö tege mine, mis tundus suurem kui elu. Tüütasin ilmselt kaasteelisi oma kahtluste ja monoloogidega sel teemal.

Kui meie kool teist korda kolis, siis astusin uutesse ruumidesse sis

se juba õpetajana. Uus asukoht oli nüüdseks varemetes vana Haab neeme kooli tagumises osas ja so bis oma avarate klassiruumidega meile hästi. Seal arenesin kolleegi de toetusel ja ise õpilastelt õppides vähehaaval õpetajaks.

Taas saabus aeg kolida, seekord eramajja Miiduranna külas. Meie kasutada sai ilus aed, kus võis ko hata isegi rebaseid. Akendest ava nes miljonivaade. Asukoht oli ehk keskusest pisut kaugel, aga seeeest oli meil oma köök, kus õpila sed said nuudleid hautada ja lobi seda − valvsa korrapidajatädi silme all muidugi. Ruumi oli napilt, val gustus keskpärane, aga tööd sai ka selles majas palju tehtud. Õpetajate toas oli kitsas, kuid seda parem oli kontakt kolleegidega. Suvepraktika ajal käidi lähiümbruses maalimas ja joonistamas. Kuid sellestki ma jast tuli lahkuda − siiski mitte veel uude Artiumi majja, vaid hoopis aastaks Äritaresse. Olud olid seal küll kitsad, kuid õppetööd õnnes tus täismahus jätkata. Küllap lisasid teiste sealsete üüriliste ellu särtsu kunstikooli laste huilged ja jooksu müdin koridorides…

Aastal 2022 saabus lõpuks aeg, kus meie kool kolis päris oma ruu midesse kultuuri- ja hariduskes kuses Artium. Spetsiaalsed klas sid, spetsiaalne maja. Sobilikud ruumid, mööbel, töövahendid, uus asukoht ja rütm. Ka uued ini mesed.”

Kunstikool aastal 2022

Viimsi kunstikooli kõige väiksemad õpilased on viieaastased ja nemad käivad koos väikestes kunstirüh mades. Kui laps läheb esimesse klassi, siis astub ta kunstikooli eel kursusele. Eelkursusi on neli, esi mesest kuni neljanda klassini, ning tunnid toimuvad üks kord nädalas.

Kuigi kool tegutseb Viimsi Artiu mis, on meil ka filiaal Randveres, kus tegutseb ettevalmistusrühm selle kandi lastele. Viienda klassi õpilased on küllalt suured, et as tuda soovi korral esimesele põhi kursusele. Õppetöö toimub siis ju ba kolmel päeval nädalas. Õpitakse joonistamist, maalimist, skulptuu ri ja kompositsiooni, lisaks ka kuns tiajalugu, milleta on kunstis raske orienteeruda. Põhikursused kesta vad viis aastat. Esimesed neli kur sust lõppevad suvise maaliprakti kaga. Praktika toimub juuni alguses ja kestab kaks nädalat. Esimesel nä dalal tegeletakse kunstikooli juures erinevate projektidega. Teisel nä dalal kogutakse kunstitarbed kok ku ja sõidetakse nädalaks mõnda kaugemasse kohta, mis on igal aas tal mõistagi erinev. Viienda kursuse ja ühtlasi ka kunstikooli lõpetami seks tehakse suuremahulisem lõ putöö, millega näidatakse aastate jooksul omandatut. Sellega annab kool eelprofessionaalse kunstiha riduse, mis võimaldab soovi korral kunsti julgelt kõrgkoolis edasi õp pida.

Lõputöö kaitsmisega on seotud üks tore traditsioon. Nimelt teeb neljas kursus lõpetajatele kingitu seks peo. Pärast kaitsmist, tööde hindamist ja diplomite kättesaa mist suheldakse pidulaua ääres,

meenutades koos veedetud aega ja pidades plaane.

Meil on avatud ka stuudiokur sused, kus käivad nii noored, kes tahavad pärast kunstikooli lõpeta mist kunstiga edasi tegeleda, kui ka täiskasvanud, kes soovivad kuns tis kätt proovida. Praegu tegutse vad keraamika-, foto- ja digigraa fikastuudiod. Jaanuarist loodame avada ka metallehistöö ja modelli joonistamise kursused. Plaanid on suured.

Näituste korraldamine

Väga oluline osa õppimise ja õpe tamise kõrval on näituste korralda mine. On ju näitus kunstniku jaoks üks väljund, mille abil suhelda vaa tajaga. Näitustel esinevad kunsti koolis kõik vanuseastmed, alates mudilastest kuni stuudiokursuslas teni. Kui tavapärase õppetöö käigus tehakse enamasti väiksemaid näi tusi, siis kevadel saab aasta jook sul valminud töödest kokku suu re ülevaatenäituse. Praeguseks on kunstikoolil oma galerii, aga esine me näitustega ka erinevates kohta des nii Viimsi vallas kui ka väljas pool. Samuti on kunstikool ikka võtnud osa erinevatest konkurs sidest ja muudest avalikest kuns tiprojektidest.

Kindlasti on kunstniku jaoks üheks väljundiks ka tegevuskunst. Nagu professionaalses kunstimaa ilmas, nii ka Viimsi kunstikoolis tulevad noored kunstnikud oma ideedega n-ö tänavale. Arvukatel avalikel väliüritustel on tehtud lii vaskulptuure, värviliiva mustreid, asfaldimaalinguid, tuuleskulptuu re ja nööri-installatsioone, lumeskulptuure ja palju muud. Viimasel aastal on kunstikooli õpilased mit mekesistanud oma kohalolekuga valla korraldatud üritusi. Igal aastal korraldame lahtiste uste päevi, kus vallarahvas saab osaleda mitmesu gustes töötubades. Tehtud on pal ju, kuid õnneks on kunstikool na gu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis.

EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduses alustab pühapäevakool

KIRIK Elu ja maailma tundmaõppimine, mis aitab meil inimestena elus toime tulla, on võtmetähtsusega varandus igal inimesel. Mida varem hakata neid tundma õppima, seda paremaks inimeseks saame me kasvada. Nõnda ongi oluline juba maast madalast hakata tutvuma väärtustega, millel meie mõttemaailm ja arusaamised põhinevad.

Vi imsi Püha Jaakobi ko gudusel on rõõm teada anda kõigile lastega pe redele, lastele ja lapse vanematele, et alates novembri teisest poolest alustab kirikus oma te gemistega pühapäevakool, et pak kuda lastele võimalust tundma õppida kõike väärtuslikku, mis on ini mesi aidanud ja toetanud elurän nakul juba aastatuhandeid.

Mõtteid ja hoogu on kogutud pühapäevakooli käimalükkami seks pikalt ning nüüdseks on kok ku saadud üks igati vahva õpeta jate seltskond, kes lapsi juba 20. novembril tutvumistundi ootavad. Tunnis saab isiklikult kohtuda kõi gi kolme õpetajaga – Merle Män niga, Henriette-Solweig Hiiemäe ga ja Ruth Lobjakaga – ning küsida küsimusi ja uurida, mis see püha päevakool siis päriselt ikkagi on. Loomulikult antakse tutvumistun nis ülevaade õppeplaanist, tundide

ülesehitusest ja ka loovtegevustest, läbi mille kõike õppima ja uudista ma asutakse.

Ühiskondlik roll

Pühapäevakoolil on ühiskondlikult oluline roll tutvustada lastele krist likke väärtushinnanguid, kasvata maks lastes austust oma ligimese vastu ning andmaks neile isiklik ko gemus kõige Loojaga, meie taevase Isa enesega. “Mäletan enda lapse põlvest, kuidas Randveres toimus Soome misjonäride juhtimisel pü hapäevakool. Sellest osavõtt on hoidnud ja ajaga aina suurenda nud minu suhet Jeesusega. Tun nen nende kokkusaamiste soojust ja hoolivust oma mõtetes siiani. Leian, et oleks kurb jätta täna, eri ti nõnda keerulistel aegadel, laste le pakkumata võimalust tulla ooda tud ning rahulikku keskkonda, kust ta saab terveks enda eluks julguse ja armastuse Looja ja loodu vastu.” sõnab kiriku juhatuse liige ja püha päevakooli üks õpetajatest Henriet te-Solweig.

Õppetöö alusena kasutatakse EELK laste- ja noorsootöö ühendu se poolt loodud materjale, et tagada ettevõtmise süsteemsus. Õpetajate

Pühapäevakool alustab novembri lõpus. Foto: erakogu

eesmärk on kaasa aidata lastel luua oma suhe Jumalaga, mille aluseks on usaldus Jumala vastu, suhtlus Temaga ja Tema armastuse näge ma ja tundma õppimine, ja loo mulikult ka oskus ligimesi märga ta, aidata ja toetada. Õppetundide võtmesõnaks on kindlasti osadus, mille käigus luuakse hea õhkkond, tunne, et ollakse teretulnud selles se ringi, ja seeläbi tugi nii lapsele sirgumiseks kui ka perele turva tunne, kes usaldab lapse õpetajate hoolde. Lastel on võimalus püha päevakoolis leida kristlastest ea kaaslasi/sõpru, kes aitavad luua perekonnatunde koguduses.

Tundides jutustatakse ja loetak se lugusid piiblist, mille järel selgi tatakse kuuldut lahti lastele mõis tetaval viisil. Olulisel kohal on tervikpildi loomine kirikuaastast.

Kindlasti ei jää tahaplaanile ka pal ve ja palvetama õppimine. Viim si Püha Jaakobi kiriku pühapäe vakooli õpetajad teevad oma tööd missioonitundest ning Jeesuse an tud eeskujust armastada lapsi. Sel põhjusel ei ole pühapäevakoolile määratud osalustasu, vaid oodatud on lapsevanemate toetus annetus tena, et tagada vajalikud vahendid pühapäevakooli töö teostamiseks.

Pühapäevakooli töö hakkab toi muma esialgse plaani kohaselt kord kuus ühel pühapäeval, kuid parima võimaliku päeva ja kellaaja mää ratlemiseks soovime koostööd te ha kõikide huviliste peredega juba praegusest hetkest alates. Selleks jagame QR-koodi, mille kaudu on võimalik jõuda küsimustikuni, kus saab enda eelistustest teada anda. Vastuste andmine võtab aega um

bes kolm minutit, aga annab õpe tajatele selgema vaate huvitatute vanusest ja hulgast ning aitab kaa sa tegevuse käivitamiseks tarvilike plaanide ja ettevalmistuste teosta misele. Soovime kõigile peredele mõnusat peatselt algavat kooliva heaega ning loodame teiega koh tuda juba varsti tutvumistunnis!

Kuubatar Ana Carla Maza astub üles Viimsi mõisas

VIIMSI JAZZ Värviline oktoober toob oma viimasel pühapäeval Viimsi elanikeni muusika otse Kuubalt, mis on tulvil sügavaid emotsioone. Viimsi mõisa lavale astub kaunis Ana Carla Maza, kes jagab kuulajatele jazzirütme vürtsitatult Kuuba son’i, samba, bossa nova, tango ja šansooni elementidega.

Kuuba tšellist, laulja ja heliloo ja Ana Carla Maza esitleb Viimsis oma uut albumit “Bahia”, mis ilmus 25. veebruaril 2022 Persona Editorial Records kaubamärgi all. “Bahia” on kaunis segu klassikalisest tšellost ja laulust, milles kasuta takse eelpool mainitud muusikali si elemente.

Album algab looga “Habana”, koha nime järgi, kus Ana Carla Maza 26 aastat tagasi muusikute perre sündis – tema isa on tuntud Tšiili pianist Carlos Maza ja ema Kuuba kitarrist Mirza Sierra. Albu mi pealkirja kandev lugu “Bahia” on ood sellele piirkonnale Havan nas, kus Maza lapsepõlve veetis ja mälestusi kogus.

Ana Carla Maza, millist muusikat Te esitate?

Elujõuga täitunud Ladina-Amee rika muusikat ja elavat muusikat, sest see on jazzmuusika olemus. See on muusika, mida mängivad inimesed, mitte masinad. Muusi ka on parim live-kontserdina, sest seal me jagame oma tundeid, ener giat ning emotsioone, mida ei ole võimalik plaadi või kõrvaklappide kaudu Spotifyst vastu võtta. Viima sed kaks aastat on kogu maailm se da kogeda saanud.

Mis Teid jazzmuusika juures pae lub?

Minu jaoks on parimad asjad liht sad asjad, millel puudub hinnasilt. Muusikal on alati võime inimesed

kokku tuua, ka väljaspool suuri uhkeid kontserdisaale, ning seelä bi jagada oma elurõõme või mure sid. Muusika ühendab – olen seda tundnud juba väikesest peale.

Muusika on minu sees olnud sünnist saati, olen sellega terve elu tegelenud, kuid muusiku kui elu kutseni jõudsin elatise teenimise viisina. Olen õnnelik inimene, sest sain ametiks valida midagi, mida kõige rohkem armastan.

Mida soovite oma publikule kont serdil jagada?

Ma soovin teieni tuua LadinaAmeerika muusikat, jagada tun deid Brasiilia, Kuuba, Peruu, Ar gentina, Colombia ja Kariibi mere piirkonnast. Olen alati eelistanud tajuda maailma läbi muusika – saa da aru, millest inimesed mõtlevad, mida nad peavad oluliseks edasi anda põlvest põlve ning kuidas nad seda läbi muusika väljendavad.

Haabneeme päevakeskuse seeniorid lahedalt Lahemaal

EKSKURSIOON Päikselisel septembrihommikul algas meie reis Lahemaal. Eestvedajaks meie päevakeskuse koordinaator, energiline Lehte

Jõemaa ja giidiks erakordne jutlustaja Janek

Šafronovski huvitavate faktipõhiste ja legendidega seotud lugudega.

Esimene peatus oli Kolga hiigelmõisas: kolmekor ruseline mõisahoone, 11 kõrvalhoonet ja 50 000 hektarit maad. Mõis on mainitud ürikutes juba 800 aastat tagasi, mil

see kuulus Taani kuningale, aga on olnud ka vene ja rootsi võimu kä tes. Omanikud on olnud Dela Gar died ja Stenbockid. Vahepeal või sime me kõik, viimsilased, tunda end mõisaomanikena, sest oli pe riood, mil mõis kuulus Kirovi kalu rikolhoosile. Aastal 1990 läks mõis taas Stenbockide järeltulijate kät te. Praegu ootab see taastamist, väikesed restaureerimistööd juba ka toimuvad. Praegusel ajal kasu

tatakse mõishoonet teatrietendus teks ning seal on tehtud ka filme.

Kui see mõis kunagi restaureeritud saab, lisandub Lahemaale veel üks eriline pärl

Kolga mõisa valitsejamajas asub Kolga muuseum, kus uudistamist oli palju nagu muuseumis ikka. To re oli lugu soolade ajaloost ja hu vitavatest soolatopsidest. Nostal giline oli nõukaaegne väljapanek kodu-, köögi- ja poenurkadega. Äratundmist oli palju, oleme ju ise sellises keskkonnas kasvanud.

Edasi nautisime kaunist loo dust Valgejõe Nõmmeveskil. Ja lutuskäik vana hüdroelektrijaama juurde, jõetammi imetlemine ja ja lutuskäik v-kujulises jõesängis alli kani, kus jõime ka puhast allikavett.

Külastasime ka Viinistu kuns

timuuseumi, kus giidiks oli gale rii omanik Jaan Manitski isiklikult. Sealne kunstikogu on väga rikkalik ja esindusliku väljapanekuga ning pidevalt täienev. Härra Manitskil oli peale kunstikogu ja ekspositsiooni de tutvustamise jutustada paljude teoste saamise või maali oma lu gu. Koos jalutasime veel ka imelis se kabelisse. Suvel on Viinistu kul tuurikeskuseks teatrietenduste ja kontsertidega.

Reis jätkus väga omapärases se Muinastaide keskusesse, gii diks Anne Kurepalu. Muuseum on sündinud paljude aastate jooksul 6000 aasta vanuste koopamaalin gute uurimise tulemusena. Mui nastaide keskuses on välja pandud tõmmised arhailiste kaljujoonis te originaalidelt ja suurepärased

Viimsi heategevusball alustas piletimüügiga

HEATEGEVUS MTÜ Viimsi Invaühing korraldab juba 14. korda Viimsi heategevusballi. 10. detsembril Viimsi koolis toimuva peo tulu läheb invaühingu liikmete toetuseks.

kunstiteosed kunstnikelt, mis on kaljujoonistest inspireeritud. Pal ju oli teabematerjali lugemiseks ja mõistatamiseks, aga ka veel avasta mata ja selgitamata saladusi.

Oma reisi lõpusirgel külastasime head korras olevat Sagadi mõisa ja renoveeritud mõisaaeda. Giidil oli taas põnevaid lugusid ja legende mõisaelanikest. Janek Šafronovs ki vürtsitas kogu reisi ajaloo, fakti de ja legendidega, mis seotud ikka meie armsa Viimsiga. Saime aru, et Viimsi on ikka olnud väga suur ja rikas mõis, kus maad, tootmine ja tegevused ulatusid kaugele, ku ni Peipsi äärde välja.

Reisiseltskond oli mõnus ja rõõmsameelne. See päev värskes õhus täis päikest oli meeldejääv ning möödus lennates.

Kuigi viimasel paaril aastal on heategevusball koroona tõttu ära jäänud, loodavad korraldajad, et sel aastal saab traditsioon jätku da. Heategevusball on pidu, kust ei puudu punane vaip ja dekorat sioonid, seal saab hästi süüa ning meeleoluka muusika saatel tantsi da. Sel aastal astuvad Viimsi koo li laval üles Anne Veski, Ivo Linna ja Supernova, toimub heategevus lik “iga loos võidab” loterii ja ava tud on ka fotosein.

Balli piletimüügist ja loteriist saadud tulu läheb täies ulatuses MTÜ Viimsi Invaühingu liikme te toetuseks, kuhu kuuluvad Viim si erivajadusega lapsed, noored ja nende pered. Ball on invaühin gu kõige suurem tuluallikas, mil le eest korraldatakse ühingu liik

MTÜ Viimsi Invaühing loodi aastal 2004 ning see tegutseb järjepidevalt täna seni. Ühingu üks eesmärke on toetada Viimsi vallas ela vaid puuetega lapsi ja noori, ühendada nende vanemaid ja pakkuda nii erivajadustega noortele kui ka nende peredele tegevusi, laagreid ja teraapiaid. Täpsemat infot saab ühingu kodulehelt viimsiinva.ee.

metele igal aastal suve-, talve- ja hoiulaagreid ning väljasõite.

Ballipääsme saab sularahas os ta Viimsi vallavalitsuse (Nelgi tee 1) infolauast ja Viimsi kooli kant seleist. Ühe pileti hind on 50 eurot. Kellel sularaha kaasas ei ole, saab

pileti eest tasuda ülekandega inva ühingu arveldusarvele. Iga ostetud pilet tagab sissepääsu peole ja on ühtlasi abiks ja toeks ka ühingule!

Kui Sul on soov ja võimalus Viimsi invaühingu toetuseks rohkem pa nustada, saad teha rahalise anne

tuse MTÜ Viimsi Invaühingu arvel dusarvele EE842200221026358968.

Kui Sinu ettevõttel on võimalus toetada heategevusballi loterii auhin dadega, võta ühendust e-posti aad ressil inva@viimsiinva.ee. Aitame neid, kes seda kõige rohkem vajavad!

OTT kolis Viimsi keskusele lähemale

OTT ehk otse tootjalt tarbijale on hoo sisse saanud kogukondlik algatus, andes kohalikele võimaluse osta oma kodukohas head ja tervislikku toidukaupa otse toidu tootjalt või kasvatajalt.

OTT asutati esmakord selt 2009. aastal Kuusalu vallas ning toimib tänapäevani. Viimsi inimesteni jõudis see 2019. aas tal, mil Metsakasti küla eestvedaja Kaia-Leena Pino täheldas, et mit metel küla suvistel külapäevadel ja laatadel oli kõige muu kõrval alati oluline roll ka kodumaisel maitsval toidukraamil. Ühtlasi toodi toreda ettevõtmisega ka Metsakasti pool sesse otsa elu ja tegemisi juurde ning omakandi rahvas sai toredalt kokku juhtuda ja juttu puhuda Nüüd aga on Metsakasti OTT ni metanud end ümber Viimsi OTTiks ning on esmakordselt kolinud keskusele lähemale. Värske kodu maise toidu- ja joogikraami otse tootjalt ja talunikult leiad Vimka suusamäest üle tee jäävast park

hea teada

OTT on kasulik algatus

last (Krillimäe bussipeatus).

OTT kaubakohtingutel on ju ba välja kujunenud tore kauba pakkujate tuumik, kes alati vanku matult kohal on. Muhetalu pakub maitsvat suitsusinki ja mitut sor ti suitsuvorsti, Aive ahvatleb koo givalikuga ja Hindreku talu mesi la toob kaasa parima ja puhtaima mee ja mesikärje ning palju talu kaupa. Üks põnevama valikuga püsikauplejaid on Virumaa Vutt, kelle vutimunavalik on klass oma ette – saadaval on nii suitsutatud vutimunad kui ka vutimunad eri nevates maitsvates marinaadides. Samuti suitsuvutt, värsked vutimu nad ning põnev vutimunast ja vu timuna koortest valmistatud koo riv lõhnaseep. Lisaks Avikala oma ahvatlevate tarretises ja marinaadis kalapurgitäitega, Leelo juuretisega saiad ja leivad, Silja hoidised ning Teletorni restorani pestod, koogid ja muu suupärane. Uhke kartulija õunavalikuga rõõmustab Reba se talu ning Arotaga hapukapsas on juba praegu üle Viimsi kuul

OTT on mitmekülgselt kasulik algatus, sest: toetab väiketootjaid ja talunikke; annab inimesele võimaluse näha, kes tema toitu kasvatab või toodab, ja teadmise, kust toit pärit on; pakub regulaarsete kohtumiste näol hea võimaluse anda tootja tele või kasvatajatele kauba kohta tagasisidet ja nii pakutavat pa remaks muuta; vahendustasu puudumine teeb kättesaadavaks täisväärtusliku toidu ja ostja maksab talunikule/toojale õiglase hinna; toit on lühikese tarneahelaga, värske ja puhas; aitab kaasa kohaliku elu arengule, andes väiketootjatele võima luse areneda ja kasvada.

täiendades meie toidulauda Peipsi sibula, värske kohafilee, suitsuka la, köögiviljade ja hoidistega. Mai nimata ei saa jätta ka Suitsukappi ja nende maitsvat Bbq ribi, suitsu juustu, väikest pikkpoissi ning Me sioja mett. Kevadepoole täienevad püsikauplejate read ilmselt veelgi. Lisaks väisavad OTT-i ka “külalisesinejaid”, vahel on pundis mõ ni käsitööjuustude valmistaja või hoidistemeister, vahel siidrimaja või kohalik mahlakeetja, vahel mõ ni piruka- ja saiakestevõlur. Ostes oma toitu OTT-i kauba kohtumistelt, toetad kodumai seid väiketootjaid ning lood nei le arenguvõimaluse, annad oma panuse kohaliku ettevõtluse kas vu ning jätkusuutlikusse. Samuti kindlustad oma toidulauale pari ma ja värskeima toidukraami, mis

Viimsi kool osales maailmakoristuspäeval

KESKKOND Eestist alguse saanud maailmakoristuspäev on ajaloo suurim üleilmne kodanikualgatus, millest võtavad osa miljonid inimesed enam kui 180 riigist. Kõik inspireeritud ühest eesmärgist –muuta oma kodu puhtamaks.

Viimsi kooli 1312 õpilasest käisid koristamas peaaegu pooled – 623 õpilast koos õpetajate ja lapsevanematega.

Septembri keskel suundusid õpi lased oma koduasulat koristama.

Eelnevalt olid klassidele koristata vad piirkonnad teada antud ning säästlikkust ja taaskasutust silmas pidades esitati kõikidele korista jatele ka palve võtta kodust kaasa vanad kilekotid ja kummikindad. Lisaks kasutasime mikroprügi kor jamiseks ära COVID-19 testimis komplektidest saadud kilekotid, mida terve aasta vältel korralikult

kogusime. Üheskoos koristati ka he tunni jooksul Laidoneri park, Haabneeme rand, klindialune ter viserada, kooli ümbrus ning Haab neeme aleviku teed, tänavad ja ro healad.

Kokkukogutud prügi kogused olid päris suured. Koristajad proo visid ka prügi sorteerida, kuid niis ke ilma tõttu ei olnud see võima

lik, sest prügi oli must ja vettinud. Seetõttu ladustati suur osa sellest olmeprügina ehk see oli taaska sutamiseks kõlbmatu. Peamiseks prügiliigiks oli pakend – kilepa kendid, plastpudelid ja plastkar bid, papptopsid, kilepakendid, mahlajoogipakendid, krõpsupa kid, kommipaberid, pakendite kileümbrised. Oli ka sellist prü

gi, mida otstarbe alusel ei õnnes tunud määratleda – rauast ja me tallist poolikuid esemeid, mis olid ilmselt ehitusjäätmed. Leiti ja kor jati kokku erinevaid suuremaid esemeid, nagu autorehvid, lama mistool, kodumasinad, ning palju klaastaarat. Eraldi korjati osa suit sukonidest, mida tuli kokku 1,5 ämbritäit ehk ca 10 kilo. Vallavalit

Väike osa koristuspäeval osalenud Viimsi kooli noortest. Foto: erakogu

on toodetud hoole ja armastusega päris inimeste poolt, kellega sul on võimalik kaubakohtumistel ka tut tavaks saada.

Täpse kauplejate nimekirja leiab iga kord OTT-i Facebooki lehelt www.facebook.com/viimsiott.

Metsakasti esimene kau bakohting toimus 2019. aas ta 5. novembril ja sellest peale on üritus aina tuure kogunud. Praegusel jahedamal ja pimedamal ajal toi mub Viimsi OTT kaks korda kuus – iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval ajavahemikus 17.30–19.00. Järgmi ne Viimsi OTT toimub juba 25. oktoobril.

suse abiga transporditi jäätmejaa ma pea 14 150-liitrist prügikotti, li saks suured esemed.

Leitud prügi liik sõltus suuresti koristuspiirkonnast: parkimisplat sidel leidus rohkem mikroprügi, kraavides ja põõsaste all paken deid, rannas ka rannahooajast jää nud esemeid.

Lisaks puhtamale keskkonnale meie ümber on prügikoristusel veel mitu eesmärki: õpetada märkama prügi enda ümber, selgitada prü gisorteerimise vajadust ja rõhutada taaskasutuse olulisust, et ise vähem prügi toota. Lisaks arendab ühiste gevus meeskonna- ning koostöö te gemise oskust.

Osalejad õppisid märkama prü gi enda ümber, eriti varjatud prü gi – prügi põõsaste ja puude all –ning mikroprügi ehk suitsukonisid ja pudelikorke parkimisplatsidel. Esmapilgul tundub Haabneeme puhas ja kaunis, aga märkama tut prügi on siiski. Täname õpila si, õpetajaid ja vanemaid, kes ko ristuspäeval osalesid ja ettevõtmist toetasid, kooli juhtkonda toetuse eest ja Viimsi vallavalitsust abi eest!

Nunnumeeter põhjas ehk kassinäitus huvikeskuses

NÄITUS Viimsi huvikeskuses toimub novembri alguses kassinäitus, mida korraldavad Liina Tamm ja Anzeelika Panova. Näitusele saab tulla nii kasse vaatama, ise osalema kui ka infot ja nõu küsima. Mida kassinäitus endast kujutab? Kassinäituse eesmärk on eri tõugu kasside tutvustamine. Samas on tegu kassikasvatajatele väga olulise sünd musega, kuna igal näitusel hinnatak se nende lemmikut. Mida paremad hinded sinu kassil on, seda n-ö tõu puhtam on kass ja seda tõupuhtamad on ka ta järeltulijad. See on omamoo di hobi ja hasart, mis tekib, kui sul on tõukass.

Näitusel hindavad vastava litsent siga eksperdid. Nad vaatavad üle iga kassi ja kontrollivad tema vastavust tõustandardile. Selle läbivaatuse käi gus kontrollitakse looma pead, kõrva, saba, keha, karva või selle puudumist. Mida rohkem vastab loom aretussüs teemi standardile, seda kõrgem on te ma aretusväärtus. Näitusele on oo datud ka steriliseeritud/kastreeritud kassid, samuti kodukassid.

Kassinäitusel osalemine on suure pärane võimalus näidata oma kassi ko gu maailmale, samuti saada osa huvi tavast ja põnevast võistlusprotsessist, kohtuda uute inimestega ja saada uu si kogemusi.

Näitusel võib osaleda kuni 50 eri tõugu kassi. Kui on tõukassid, siis näi tustel osaletakse ka meie lähiriikidest, kuna tõukassi omanike soov on ko guda, nagu eelnevalt öeldud, hindeid oma kasside osas. Kindlasti on aretaja tel kohapeal kaasas ka kassipoegi.

Kaua olete näitusi korraldanud?

Astusime oma ühinguga aastal 2020 WCF (World Cat Federation) liikmeks.

Alguses oled sa nn alustajaliige, siis läheb aega, et sa saaksid oma esime se litsentsi ja õiguse korralda kassinäi tus. Litsents on vajalik seetõttu, et tõu kasside hinded läheksid WCF-is kirja.

Tänaseks on meile litsents väljastatud ja saame oma esimese näituse Viim si huvikeskuses korraldada 5. ja 6. no vembril.

Kuidas näituse korraldamise idee al guse sai?

Näitus on oluline kasvatajatele. Nei le on see koht, kus nad kohtuvad oma sõpradega, vahetavad kogemusi. See on kogukond, kes saab kokku erine vates riikides ja kellest on kujunenud oma sõpruskond.

Külastajatele oleme soovinud eri nevaid kassitõuge tutvustada. Näitus telt saab infot, miks näiteks sõlmitakse tõukassi ostmisel leping, miks peaks aretaja nõuandeid jälgima, miks areta ja soovib saada tagasisidet, kuidas kas sil läheb jne. Samuti on plaanis osa pi letitulust koguda kasside hoiukodude pakkujatele ning toetada inimesi, kes aitavad hätta sattunud loomi. Samuti soovime rääkida ja tutvustada, kuidas saavad inimesed pakkuda hoiukodu loomadele, kuna tundub, et viima sel ajal on see vajadus vägagi suure nenud.

Oleme hakanud endale ka toetajaid otsima ning üheks toetajaks on Zon da Global krüptovahetusplatform. Veel toetavad meid Penner Lemmik loomapood, By Print OÜ ja Audit Ad visory OÜ.

Kui inimesed näitusele tulevad, siis mida soovitate neil vaadata ja tähe le panna?

Näitusel saab eelkõige avardada oma silmaringi, et milliseid erinevaid tõu kasse on olemas. Aga iga tõukassiga ei pea näitustel käima. Meil on kodus vene sinine kass, kes on tõukass, aga elab täitsa tavalist kassi elu – on õues, püüab hiiri ja ööseks läheb alati laste kaissu magama. Ma ise arvan, et tuleb

olla avatud ja küsida võimalusel enda le huvitavaid küsimusi.

Kindlasti saab vastuse küsimuse le, kuidas valida endale sobivat kassi –rääkida kasvatajatega ja vajadusel kü sida ekspertide arvamust.

Milline kassitõug on teile endale kõi ge südamelähedasem ja miks?

Anzeelikale on kõige hingelähedase mad vene sinised kassid. Minul endal lemmikud puuduvad. Minu arust on kõige tähtsam, kas sul on oma kassiga side ja kas te saate üksteisest aru. En ne lemmiklooma hankimist tuleks ala ti teha õige tõuvalik, sest kassid on ise loomult ja suuruselt erinevad – oluline on leida oma sõber. Oluline on ka see, kas peres on lapsed ning teha kindlaks, ega pereliikmetel allergiat ei ole.

Kuidas lõpetaksite lause: “Kassi teeb eriliseks see, et?”

Nende särav, soe südamevalgus on ise kas armastus ja usaldus inimeste vastu, mis väljendub mängulises kannatama tuses ja soovis neid võimalikult kiiresti kätte saada. See on võime andestada, uskuda ja loota, ükskõik mida! Uskuge mind, kass teeb teile kindlasti rõõmu!

Kassinäitus toimub Viimsi huvikeskuses 5. novembril kell 10–17 ja 6. novembril kell 10–15. Pileti saab osta kohapeal: üksikpilet 3 eurot, perepilet 8 eurot, pensionär 2 eurot. Oma kassiga näitusel osalemise kohta leiad infot www.balticcat.eu.

Rahvamajade päev meie vallas

ÜRITUS Viimsi huvikeskus võtab 22. oktoobril osa üleriigilisest rahvamajade päevast, kus sel aastal osaleb 103 rahvamaja. Päeva teemaks on keel, kultuur ja haridus. Eesmärk on tõsta fookusesse rahvamaja kui rahvusliku identiteedi hoidja ja elukestvat õppimist võimaldav institutsioon, et suurendada inimeste teadlikkust ja luua eeldused rahvamajade arenguks.

Päeva programm Viimsi huvikeskuses saab olema mitmekesine ning tegevu si leidub igale vanusele. Toimuvad põnevad, arendavad ja meelelahutuslikud töötoad ning esineb rahvamuusikaansambel Pirita. Kaasa löövad Viimsi raa matukogu, fotoklubi ja kunstikool ning päeva lõpetab Viimsi muusikakooli kontsert. Lisaks kõigele eelnevale pakub inimestele maitsvaid ampse hilju ti Foruse Spordiklubis avatud Karulaugu Pesto. Enamik töötube ja kontserte on tasuta! Tasulistesse töötubadesse on vajalik eelregistreerimine. Kohtume rahvamajade päeval, et veeta koos lõbusalt aega tantsides, lauldes ja tegele des loovtegevustega!

Päevakava

Kell 10.30–11.30 ökotund 1,5–3-aastastele. Ökotundi ootame mudilasi koos vanematega, et veeta koos mõnusalt aega mökerdades, meisterdades, mängides ja unistades.

Kell 11.30–12.30 Viimsi raamatukogu muinasjutuhommik. Viimsi raa matukogu maskott Vimpsik loeb muinasjutuhommikul lastele muinasjutte ja arutleb, kas ka päriselus on midagi muinasjutulist.

Kell 12–13.45 50+ jumestuse töötuba. Oled oodatud praktilise jumes tuse töötuppa, kus modelliks oled sina ise. Õpime, mida kasutada ja kuidas küpse naise vanust 5–10 aastat vähemaks võluda.

Töötoas käime läbi teemad: ilusa jumestuse tagab korralik näonaha hool dus ja seda eriti just vanusest 50+, valime jumestuskreemi, võtame fookuses se kulmud ja huuled, paneme silmad särama, jagame meigisoovitusi vasta valt sinu vajadustele.

Kõik töövahendid on kohapeal olemas, vajad vaid aega iseenda jaoks.

Töötuba viib läbi 10-aastase kogemusega Sirje Juudas – naine, kes kasutab meiki enda enesekindluse tõstmiseks, mitte teistele näitamiseks. Osalustasu 25 eurot. Registreerimine töötuppa: Sirje.juudas@gmail.com.

Kell 12–14 avatud fotonurk. Viimsi fotoklubi fotonurgas saab teha pere pilte, tutvuda fototehnikaga ning klubi endaga.

Kell 12–14 Viimsi kunstikool. Viimsi kunstikool on kohal, et jäädvustada koos teie abiga päeva sündmusi.

Kell 12.45–14 esineb rahvamuusikaansambel Pirita ja tutvustab rahvapille.

Kell 14–15 Viimsi Tantsuklubi vanade tantsude õpituba. Viimsi Tantsuklubi ootab igas vanuses tantsuhuvilisi, et koos tantsida vanaaegseid selts konnatantse. Eelnev tantsuoskus pole oluline – igaüks teeb kaasa vastavalt oma oskustele ja võimetele. Tule üksi või koos sõbraga!

Kell 14–16 pop-up kaartide töötuba. Mariliis Ruttu ootab täiskasvanuid ja lapsi alates 8. eluaastast valmistama põnevas pop-upi tehnikas kaarte nii mitu, kui Sul ideid ja jaksu jagub... Tulevased tähtpäevad saavad igatahes ette valmistatud! Kõik vahendid on kohapeal olemas (kui sul on oma lemmikkää rid või oled vasakukäeline, siis võta need käärid kindlasti kaasa).

Kohti jagub kümnele. Osalustasu 10 eurot. Registreerimine töötuppa: ma riliisruttu@hotmail.com, tel 5557 7454.

Kell 15–16.30 lilleseade töötuba. Lilleseade õpitoas on võimalus tuua tai mede abil pimedama aja halli olekusse värvi ja loomingut.

Õpitoas kogeme, mis tunne on oma käega taimeilu luua. Disainime väi kesi taimedekoratsioone eri otstarveteks. Tehnilised vahendid ja materjalid toob õpetaja. Aega varume 1,5 tundi ning panus on 7 eurot (sularahas koha peal). Registreerimine töötuppa: kerstiaave@gmail.com (märksõna: õpitu ba), tel 5560 2831.

Kell 16.45–17.45 Loovustoa loovustund 1–6-aastastele. Võlume hinge de aja pehmeid maale ja valmistame kingitusi. Loovustoa traditsiooniline loo vustund ei tea piire ja värvi voolab ojadena. Seetõttu palun võtke kaasa vahe tusriided või põll ja käterätik, et oleks mugav pesta.

Kell 17–18 Viimsi muusikakooli kontsert.

Kell 18–19.30 keraamika töötuba. Keraamika töötuppa on oodatud nii lapsed kui ka täiskasvanud. Osalustasu on 15 eurot. Registreerimine töötuppa: erki.palits@mail.ee, tel 56915 583.

Prangli – Aksi “merelahing” 1941

AJALUGU Minu äsja ilmunud raamatus “Eesti väikesaared sõja jalus” on juttu ka mõnevõrra kummalisest sündmusest, mis toimus 1941. aasta augusti lõpupäevil Prangli ja Aksi saare lähistel.

24.augustil 1941 jook sis Prangli saare juures randa kinni tuntud laev Eestirand koos tuhandete eestlastest mobiliseeritutega. 28. augustil 1941 lahkus Tallinnast Leningradi suunas kahest ja poolesajast sõjaja transpordilaevast koosnev Vene Balti laevastiku konvoi. Siinkohal põrkame ühele vastuolule – nimelt 30. augustil, kui olevat alanud Eestiranna meeste vedu saarelt mand rile, toimus väidetavalt lausa Prangli ja Aksi saare vahelises väinas (või kuskil sealkandis) väiksemat sorti “merelahing” ehk täpsemalt vas tastikune tulistamine. Kas oli see kaugemal või mõ nel teisel kuupäeval – igal juhul Eestiranna mehed ja Erna pataljo ni mehed, kes abistasid neid üle veol mandrile, ei näi sellest mida gi teadvat.

Aga mis siis ikkagi toimus? Ütle me kohe ette ära, et lahing ei olnud ei pranglilaste ega aksilaste ettevõt mine, kuigi pealiskaudsel tutvumi sel võib selline mulje jääda. Nimelt ilmus ajalehes Eesti Sõna aasta hil jem surmakuulutus või täpsemalt järelehüüe kahele mehele, kes selles lahingus surma said. Need olid kaks venda – Edgar-Aleksander Pärg (sünd 1918) ja Jüri Pärg (sünd 1913) –, kes olid Jõelähtme vallast Ihasalu külast. Kuna neid mälestas Omakaitse Harju maleva Prangli rühm, siis tekkis hiljem ekslik mul je, nagu oleks tol ajal selline rühm eksisteerinud ja vennad Pärgid ol nud selle rühma liikmed. Tegelikult oli üks venelaste kuulidest merel langenud vendadest, kes hukkusid Prangli lähedal 30. augustil 1941 portaali geni.com andmetel mitte Jüri, vaid hoopis Artur Heinrich Pärg.

Kuid tagasi merelahingu juur de. Ajaleht Eesti Sõna kirjutas selle kohta niimoodi, et Aksi on pisike ne saar Prangli saare ja mandri va hel nagu loodest kagusse väljasiru tatud kitsas keel, 3 km Pranglist ja 6 km mandrist. Saar on vaid pool

kilomeetrit suur, siin asub viis talu 30 elanikuga. Kuna saarel puudub peagu täielikult põllumaa ja leidub vaid vähe heina- ja karjamaad, siis on siinsed elanikud peagu erandi tult kala- ja meremehed. Esimene elanik asus saarele poolteistsada aastat tagasi kui eht ne Robinson. See oli Abram Aks berg Harjumaalt Anija mõisast, kust mees oli ära karanud 25-aas tase sõjaväeteenistusse kutse eest. Mees võttis Prangli saarelt naise ja pärandas siis saarele ka oma nime. Vahepeal kutsuti saart ametlikult Väike-Prangli saareks. Aksi sai juba aastaid saare ametlikuks nimeks. Kommunistid otsustasid saarelt evakueerida kõik elanikud, selleks saadeti sinna punaväelased. Kuid siis puhkes sõda ja punaväelased kutsuti kiiresti tagasi. Oldi nagu saarele vangistatud – keelatud oli sealt lahkuda eriloata. Kõik paati de mootorilukud korjati ära ja need olid rannavanema käes. Üks saare elanikest oli kommunistide võimu päevil kaduma läinud. Ta arreteeriti

Tallinna sadamas, kui oli alustanud sealt koduteed. Konfiskeeriti ka te ma mootorpaat.

Kui siis sõjapäevad jõudsid Ak sile ning sealt mööda põgenesid punaväelaste laevad ja paadid ida poole, ei mallanud ka Aksi mehed enam pidada. Nad lõid kaasa. Ühel päeval tekkis merel aksilaste ja põ genevate venelaste vahel päris la hing. Aksilaste paadis oli ka Prang li ja mandri mehi, kokku kaheksa meest. Venelasi oli vastaspaadis 15. Vastastikusel tulistamisel, mil le juures venelased avasid kuulipil dujatule, sai aksilaste paadis surma kaks Jõelähtme meest ja viis kerge malt-raskemalt haavata. Ainult üks meeskonnast pääses kergemate kriimustustega peas. Ka venelaste kaotused olid tõenäoliselt suured.

Kas venelastel oli mootorpaat või mõni kaater, on lahtine. Vae valt küll kaater, sest sellist poleks eesti mehed söandanud rünnata. Kuidas on teada, et seal oli täpselt 15 meest, on samuti segane. Igal ju hul näib, et venelased sõitsid edasi Kroonlinna poole. Näib, et ka Bernhard Merja sai selles merelahingus haavata.

Ajaleht Maa Sõna, 7. november 1942, “Rõõmus õhtupoolik haava tud sõdureile”: Bernhard Merja, elukutselt kalur Kolga vallast, on saanud haavata saarte puhastami sel. Venelased asunud ründama ju ba sakslaste kätte langenud Prangli saart. “See üritus neil nurjus. Kõik kuus ründavat paati likvideeriti,” räägib Bernh, “ometi ei pääsenud ka meie ohvriteta. Kaotasime kaks kamraadi surnutena – vennad Ak si saarelt – ja kuue haavatu hul gas olin ka mina. Vasak reis tulis tati kuulipildujast puruks ja kaks kuuliauku on sääreski. See juhtus 30. augustil. Ja sellest ajast peale olen pidanud lebama haiglas. Tä na on esimene päev, millal võisin kepi najal välja tulla.” Kutsealuse na on tal tulnud end seitse näda lat metsas varjata. “Küllalt pikk aeg, et süüa läbi närvid, kui olid pealegi relvata,” meenutab möödunud ae

gu. “Varjasin end Kõnnu vallas Pi kajärve talu lähedal. Meiega selt sis hiljem 40 lennuväe ohvitseri, kes oma venelastest valvurid kõr valdanud, ja koos autoga, mis neid Venemaa poole pidi viima, metsa sõitsid. Hävituspataljoni haaran gul langes neist viis.” Kurva kok kusattumusena märgib Bernhard, et samal päeval, mil ta haavata sai, sõitnud ta vend paadiga miini otsa ja saanud surma. Paranedes lubab ta kohe rindele minna. “Ei saa jät ta kätte maksmata,” lisab käsi rusi kasse pigistades.

On veel neljaski teade ühelt anonüümseks jääda soovivalt mo biliseeritult nimetatud relvakokku põrke kohta. “Meie saarele hakkas pikkamööda lähenema üksikuid küll suuri, küll väikeseid paate. Nei le sõitsid omakaitselased paatidega vastu. Lähenevad paadid olid eran ditult täis venelasi. Osa neist avas eemalt tule meie sõdurite paatide le ja suundus tagasi merele. Osas tõstsid punased käed allaandmi se märgiks. Mõni paaditäis too di kaldale vangidena, aga vangide võtmine lõpetati, kui üks venelas te paat laskis eestlased oma kül je alla ja siis viskasid käsigranaadi omakaitselaste paati. Õnneks põr kas granaat vastu ühe eestlase kä sivart ja sealt üle paadi serva vette, kus lõhkes. Teine paaditäis venela si laskis eestlased endile üsna ligi ja siis kerkis paadist üks mees kuuli pildujaga ja tappis eestlaste paadis kaks rannaküla noort venda. Vene laste reetlik ebaausus maksis nen de endi elud.”

Seega jääb paraku sündmusest väga segane pilt. Tõenäoliselt oli tulevahetus paatide vahel siiski 28. augustil, mitte 30. kuupäeval. Eri nevate versioonide järgi peeti tu levahetust Tallinnast põgenevate punastega, Juminda merelahingus pääsenutega või koguni nendega, kes üritanud Pranglit tagasi vallu tada. Ajad olid segased ja jutte lii kus kõige kummalisemaid. Mis ja kus täpselt toimus, jääb hilisema te uurijate välja selgitada.

Korvpalliklubi Viimsi 20: oleme kõrgemal kui iial varem

KORVPALL Juba kakskümmend aastat on Viimsis samm-sammult ning professionaalselt üles ehitatud korvpallipüramiidi. Lisaks Viimsile mängitakse Korvpalliklubi (KK) Viimsi eliidi all korvpalli ka Tallinnas ja Kuusalus.

Igal tasandil võetakse osa Ees ti meistrivõistlustest ja karika sarjadest ning lugematutest turniiridest. Kokku omandab korvpallitarkust tänase päeva sei suga juba üle 700 treenitava, kel le hulgas 600 last ja noort ning 100 täiskasvanud pallurit

Korvpalliklubi Viimsi loodi aas tal 2002. Klubi sünni juures oli kok ku kolm meest: noored ja hakkajad Tanel Einaste ja Teet Tiisvelt ning veidi vanem, aga kõvasti koge num endine tippmängija ja tänane Sportlandi üks omanikke Anti Kalle.

Teet ja Tanel tegelesid nooru ses samuti korvpallimängimisega, kuid mõlemad meenutavad, et ega mingit korralikku saali, rääkimata spordiklubist eelmise sajandi lõpus Viimsis leida polnud. “Pärast kait seväe läbimist tekkis mõte alusta da Viimsi koolis treeningutega, sest lapsi oli Viimsis küll. Umbes sama juttu oli käinud vallas rääkimas ka Anti Kalle, kellega me koos Tane liga siis kokku saime. Antil oli pal ju elukogemust ainuüksi Sportlan di loomisega, meil Taneliga oli jälle tahtmist palju,” meenutab Teet. Ta neli ja Teedu ülesandeks jäi organi satoorne pool ning Anti hoolitses fi nantside eest.

Tanel Einaste on õppinud ja töötanud ehitusalal ning võiks va balt ka teistel elualadel läbi lüüa, aga, minnes tagasi korvpalli juur de, kuulame tema meenutusi algu sest. “Mingil hetke saime Teeduga aru, et meie korvpallimängimisega raha ei teeni, kuid oli aega ja taht mist ning enda arvates ka teadmisi, et ülikoolis õppimise kõrvalt tasku raha teenida. Tundus loogiline teha seda kodukohas. Kuna Viimsis pol nud korvpalliklubi, siis pidime selle ise tegema,” resümeerib Tanel klubi loomise osas.

Tanel meenutab üht lõbusat seika veel. “Saime kolmekesi kok ku, esimesed trennid toimusid le gendaarses Kirovi-aegses Viim sis, kooli spordisaalis. Talvel olime seal treeneritena kinnastes ja jope des, et mitte ära külmuda. Järgmi ses saalis, praeguses tennisehallis, olime jõudnud kuu aega treenida, kui tulid ka korvirõngad. Seejärel muutusid treeningud palju lõbu samaks. Käegalöömise tunnet po le kunagi olnud. Kolmandal aastal palkasime juba lisaks mulle ja Tee dule esimese treeneri. Ning täna sel päeval mängib lisaks poistele ja meestele ka juba meie naiskondki esiliigas,” kirjeldab Tanel arenguid.

Täna kuuluvad Tanel ja Teet klu bi juhatusse, Tanel on ametis tegev juhina. “Mina olen asjadega kursis, mu oma laps käib trennis, mõtlen

kaasa. Minu jaoks on oluline pü ramiid, et kõik liiguks loogilist ra da pidi, et ka omad poisid saak sid kõige kõrgemale pürgida. Meie oma kasvandikule Sander Raieste le jäi lihtsalt kogu Eesti juba väike seks ning tema on meie süsteemist kõige kaugemale jõudnud,” kirjel dab Teet oma praegust rolli ja klu bi ülesehitust.

Esindusvõistkond Viimsi/ Sportland alustas PAF EestiLäti liigas teist hooaega Aasta tagasi kõrgemas seltskon nas mängimist alustanud KK Viim si näitas, et sisu ja potentsiaali on meeskonnas kõvasti. PAF Eesti-Lä ti korvpalliliigas teeniti mullu väga tubli teine koht, alistades veerandfi naalis BK Ventspilsi ning poolfinaa lis kange koduse rivaali Pärnu Sada ma. Eesti meistriliigas jäädi pärast tuliseid mänge Tartu Ülikool Maks & Moorits vastu pidama veerandfi naali. Sel hooajal on mängijate osas aset leidnud rohked klubivahetused ning pealtnäha on võrdseid vasta seid veel rohkem kui varem. Tuleb tuline hooaeg!

Algaval hooajal on suur panus tehtud oma klubi kasvandikele. Oma võimalust ootavad Kristjan Kokk, Kevin Sünd, Ron Laanemaa ning koduklubisse naasnud Birk Birger Arop ja Kaur Erik Suurorg. Kogenumatest mängijatest jook sevad platsile samuti Viimsis män gimist alustanud Jorgen Rikberg ja meeskonna kapten Karl Johan Lips.

Kapten Karl Johan Lipsu jaoks on tänu isale korvpalli juurde jõud mine asjade loomulik käik. “Elasin Viimsis, kus alustasin ka treenin gutega, minu esimeseks treeneriks oli tänane klubijuht Tanel Einas te. Meistriliigas olen mänginud ju ba üheksa aastat, kuid oma kunagi se koduklubi meistriliigasse tõustes tulin rõõmuga juurte juurde tagasi. Meie noored on ka tublid, kapteni na ei pea häält tõstma. Võistkonna keemia on hea,” räägib Karl Johan.

Noorematele esimesel aastal veel täit koormust õlgadele ei lao ta. “Esimene aasta on nende jaoks pigem sisseelamiseks. Peamine on treeningtöö, et harjuda koormuste kasvu ning võimsamate treening kaaslaste ja vastasmängijatega. Mänguaega teenivad nad rohkem Saku I liigas duubelvõistkonna eest mängides. Nendelt ootame esime

si tegusid aasta pärast. Eks iga män gija areng on erinev, mõni suudab võib-olla ka esimesel hooajal kor ralikult end kõrgemal tasemel näi data. Oluline on treeningprotsessis endast maksimum anda ning näi data tööeetikaga üles tahet areneda nii korvpalliväljakul kui ka kehalises võimekuses,” selgitab peatreener Valdo Lips noorte sulandumisprot sessi esindusmeeskonna ridadesse.

Treeneritepingile lisandus uut kvaliteeti Ukrainast Valdo Lipsu kõrval seisavad treene ritena möödunud hooajast tuttav Kristjan Evart ning uue jõuna Uk rainast pärit Dmytri Kolomyychen ko. “Tööjaotus näeb välja selline, et mina vastutan peatreenerina üldi se treeningprotsessi planeerimise eest, mida muidugi arutame ühi selt koosolekutel, kus tegeleme ka treeningute ning mängude analüü siga. Koosolekutel pannakse paika ka kehalise ettevalmistuse osakaal üldisest treeningkoormusest. Ke halise ettevalmistuse ja vigastuste ennetamisega seotud treeningu te läbiviimise eest vastutavad tree ner Asko Meiner ja füsioterapeut Mari-Ann Peiker. Mina koos tree nerite Kristjan Evarti ja Dmytri Ko lomyychenkoga paneme paika ja viime läbi kõik treeningud. Vastas

te analüüsiga tegeleb Kristjan ning Dmytri ülesandeks on eriti noore mate mängijate individuaaltreenin gute planeerimine ja läbiviimine,” kirjeldab peatreener treeningprot sessi.

Klubi ajaloo teine välistreener Dmytri Kolomyychenko on väga motiveeritud ja rahul, et sattus just Viimsisse. “Ma olen väga meelita tud Viimsi juhtkonna suhtumisest kogu protsessi ning üldse eestlaste suhtumisest, kui Ukraina elab läbi väga raskeid aegu. Kõik tingimused ja võimalused heaks koostööks on loodud. Minu jaoks on see esime ne rahvusvaheline kogemus. Mi nu meelest on see hea idee eduta da oma noori esindusmeeskonda, kes on oma süsteemi viljad. See ei too kohest kasu, aga on klubi jaoks kindlasti tuleviku mõttes väga tule muslik. Olen õnnelik, et saan kaasa lüüa,” ütleb Dmytri.

Viimsi vallavanem elab korvpalliklubile agaralt kaasa Ükskõik, kellega Viimsis rääkida, kiidetakse mitmekülgseid ja järjest avarduvaid sportimisvõimalusi. Vallavanem Illar Lemetti on spor diga igas mõttes sina peal. “Vara semalt mängisin oma lõbuks pal ju jalgpalli, korvpalli ma mänginud

ei ole. Aastaid tagasi Soomes õppi des hakkas sulgpall meeldima,” kir jeldab vallavanem oma sportlikke harrastusi. Korvpallile elab ta aga ralt kaasa, olgu siis tegu Viimsi klu bi või Eesti koondisega. “Kui vähegi võimalik, olen ma saalis, kuid tule musi jälgin alati,” võib vallavanemat ka korvpallisaalis märgata.

Illar Lemetti lisab, et kõrged ees märgid on olulised igal elualal, sa muti positiivsete emotsioonide tekitamine. “Suurte eesmärkide püstitamine ja nende poole liikumi ne on oluline igas valdkonnas. Meie oma Viimsi korvpalliklubi on selle ga edukalt toime tulnud. Korvpal limängimine või mõne teise spor dialaga tegelemine on väga oluline igas eas inimestele. Edukal klubil on laiapõhjaline noorte treenimi se süsteem ja see on ehk kõige olu lisem. Aga väga oluline on ka posi tiivsete emotsioonide pakkumine kõigile spordisõpradele. Kui olen käinud esinemas näiteks teistele omavalitsusjuhtidele, siis olen ala ti uhkusega rääkinud ka meie korv palliklubist. Kõrgliigaklubi olemas olu innustab kindlasti lapsi ja noori rohkem pingutama, sest hea ees kuju on olemas oma koduvallas. Ja kõrgliigas mängimine toob posi tiivset kuulsust kogu vallale,” räägib vallavanem innustunult.

Saalis näeme!

Hooaeg on küll alanud, kuid veel tasub endale soetada hooajapää se. Sellega kindlustad endale sis sepääsu igale Viimsi/Sportland korvpallimeeskonna kodumängu le 2022/2023 hooajal: Kaamose ka rikavõistlustel, Eesti-Läti korvpalli liigas ja korvpalli Eesti meistriliigas nii põhiturniiril kui ka play-offides –kokku umbes 25 põnevat korvpal liheitlust. Pääsme saad osta Pile titaskust. Lisaks saad soovi korral panustada ka Viimsi korvpallimees konna ja korvpallikooli käekäiku. Hoia end kursis – kkviimsi.ee ja sot siaalmeedias viimsisportland.

REAKUULUTUSED

Aiatööd

Lõikame viljapuid, pügame hekke, langetame puid ning vastavalt teie soovile teostame ka teisi haljastusja koristustöid. Helistage julgelt tel 5563 7666. Rohkem infot kodu lehelt www.ifhaljastus.ee. Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste lange tamine, viljapuude lõikamine, lume koristamine, heki lõikus ja pügamine. Tel 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee.

Ehitus

Tänavakivide paigaldus ja paran dustööd. Teede ja platside ehitus. Kivide müük. Haljastustööd. Tel 5667 6629, info@viimsikivi.ee, www.viimsikivi.ee.

Teenustööd laadur-ekskavaatoriga, lammutus- ja koristustööd, vee- ja kanalisatsioonitrasside ehi tus. Teenustööd kaubikuga. Tel 507 4178.

Katuse-, fassaadi-, üldehitus- ja viimistlustööd. Kortermajade renoveerimine MTR EEH011474. Pakume erinevaid lahendusi hoonete ja majade ehitusel. Tel 5352 9476 või mehitus@gmail.com.

Katuste, fassaadide ja aedade pesu, värvimistööd, remonttööd. Veerennide puhastus ja akende

Kivi-, plekk-, eterniit- ja bituumen sindelkatuste pesu ning värvimine. Krohv-, plekk- ja plastikfassaadide ning akende õrnpesu. Tänavakivi pesu ning liivatamine. Tel 5555 8730, www.sunluna.ee, Karl-Martin.

Tänavakivide paigaldus. Parklate ja kõnniteede ehitus. Ormikivi OÜ, info@ormikivi.ee, www.ormikivi.ee, tel 525 5851.

Bituumenkatuste remont SBS-rull materjaliga. Plekitööd. Tel 5819 7445.

Teostan maalritöid, santehnilisi töid (ka avariikorras), pisiehitustöid, krohvimist, katuse ehitust ja elektritöid. Vastav pädevus olemas! Tel 552 7217.

Muud teenused

Kutsetunnistusega korstnapühkija, 4. tase. Töötan kiirustamata, töö puhas ja korralik. Tehtud töö re gistreerin Päästeametis. Tel 5689 0125, e-post kuldnoop@gmail.com.

Kogemustega õmbleja Haabneemes teeb õmblus- ja parandus töid ning õmbleb kodutekstiile. Tel 524 2109, Heljo.

Kogemustega õmbleja teostab Viimsis Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. Tel 5625 1195, Tiiu.

Pakume kolimis- ja transporditee nuseid. Mööbli montaaž. Vanade esemete utiliseerimine. Tel 529

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Plekk, torud, latid, tööriis tad, pliidid, ahjud, vannid, kraanid, mahutid, pesumasinad, aiavõrk, autoosad, akud, kaablid, boilerid jne. Õuest, garaažist tasuta. Korte rist, majast väljavedu alates 10 €. Külmkapid, telerid al 10 €. Lõikami ne, lammutamine kokkuleppel. Tel 5550 5017.

Veoteenus/kolimine. Akuraatsed kolijad. Vana mööbli demonteerimine ja äravedu, sh rämpsu äravedu. Metallijäätmeid (sh koduma sinad) viime ära tasuta. Töötame ka nädalavahetustel. Tel 502 8148.

Vahetan boilereid, WC-potte, segisteid, valamuid, pesumasinate ühendamine ja vanade äravedu, väiksemad elektritööd. Tel 5904 8011, e-mail looduse.3@hot.ee.

Tasuta äravedu – väiksem kodu tehnika, nõud, riided, raamatud jm, mis on korralik ja kasutuskõlblik, kuid teie kodus enam kasutust ei leia. Edendame keskkonnasääst likku tarbimist, toimetame teie as jad uutele õnnelikele omanikele. Tel 5322 6290.

Ost, müük, rent

Ostame absoluutselt igas seisus autosid. Kustutame ARK-ist litsentsi alusel. Tallinn ja lähiümbrus. Tel 5823 8310.

vanaraha ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise ese meid. Hea hinnaga! Tel 602 0906 ja 501 1628.

Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vormistamine ja te hing. Pakkumisi ootan seisevauto@ gmail.com või tel 5618 8671. Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee. Uuemate ja vanemate raamatute ja vanavara (fotod, postkaardid, margid, rahad, mänguasjad, heliplaadid, suveniirid, tarbeesemed jm) ost. Tel 514 0618, Andres.

Müüa lõhutud kuivad ja toored küttepuud kohaletoomisega. Kuivad küttepuud 50 l võrkkotis 30 cm (lepp, sanglepp, kask, saar). Info ja tellimine tel 509 9598 või kodulehelt www.pakhalupuu.ee. Kuiv küttepuu, lepp ja kask, 30 cm 40 l võrkkotis. Kohaleveoga. Tel 527 0884.

KÜTTEPUUD. MÜÜA SAETUD JA LÕHUTUD KÜTTEPUUD PIKKU SEGA 30–60 CM. KOJUVEDU. TEL 522 7345, e-post marek406@ gmail.com. Pakkuda ka kuivad küttepuude tootmisjäägid võrkkotis (pikkusega 10–28 cm). Telli musi võtame vastu iga päev.

toomisega 15 € 30 kg kott. Alates 60 kg kohaletoomine tasuta! Sor did Princess (salati), Secura (mure dam), Laura. Tel 524 6035, www. kartulid.ee.

Pakun tööd

Imelise looduse keskel asuv Pirita Kose Lasteaed pakub tööd 1,0 koormusega õpetajale, kes hindab meeskonnatööd, on hea organi seerimisvõimega, sõbralik, lapsest lähtuv ja kohusetundlik. Lasteaia põhisuunad on projektõpe ja kesk konnaharidus. Meil on palju võima lusi teha lastega erinevaid vahvaid tegevusi nii toas kui ka õuealal. Kandideerimiseks saada oma CV e-posti aadressile direktor@pirita kose.edu.ee 1. novembriks. Lisainfo tel 552 4933 (direktor) või 5554 8034 (õppejuht).

Hei, kokk või kokandushuviline! Karulaugu Pesto – uus toidukoht

FORUS Spordikeskuses Viimsis ootab kokale abilist, kes aitab lõu nasöögid ette valmistada ja saab vajadusel ka iseseisvalt töötami sega hakkama. Oleme avatud argipäeviti kell 9–19 ja nädalavahetustel kell 10–18 ehk et ei pea kartma öötööd ja lubame, et kõht on alati head ja paremat täis.

Lisaks sportlikud soodustused ja palka saab ikka ka. Täpsem info ja kandideerimine telefoni 510

Sotsiaaltöö aastapreemia pälvis Uus-Pärtle maja õpetaja

Eesti Fenüülketonuuria Ühing, mille ridades tegutseb juba 14 aastat MLA Viimsi Lastaiad Uus-Pärtle maja õpetaja Maarja Utno, pälvis Vabariigi Presidendi kultuurirahastu sotsiaal töö 2022. aasta preemia.

Preemiat, mida rahastab Cleveron, antakse inimesele või organisatsioonile, kelle tegevus aitab parandada ühiskonnas ebasoodsal positsioonil olevate inimeste toimetulekut ja elukvali teeti.

Maarja Utno on ühinguga väga tihedalt seotud, osaledes viimased kolm aastat selle juhatuse töös, ka tema enda peres kasvad kaks fenüülketonuuria diagnoosiga last. Juhatuse liikmena on Maarja ülesanneteks ühingu igapäevase töö koordineerimine, sh vastamine muredele ja päringutele, laagrite ja muude ühisürituste korraldamine. Veelgi mahukam on aga töö patsien tide huvikaitse osas, kus tuleb sageli suhelda nii sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti kui ka muude riigi- või KOV asutustega.

Viimsi valla lähiaja kultuurikalender

Eakatele

21. oktoobril kell 16 VPÜ sügispidu. Meeleolu loovad Ervin Lillepea pereansambel KRUiiS, humoorikaid vahepalu esitab Kadri Lillepea Ainsalu, laulab ViiKerKoor. Viimsi huvikeskuses. Tasuline. VPÜ liikmetele pääse 10 eurot, müügil alates 11. oktoobrist VPÜ toas Kesk tee 1. Korraldab Viimsi Pensionäride Ühendus. 2. novembril kell 16 meeleoluõhtu muusikaga, esineb Andrus Kalvet. Viimsi hoolekandekes kuse Haabneeme päevakeskuses. Tasuta. 4. novembril kell 11 pannkoogihommik. Vaimse tervise kuu, loeng “Mälu ja tähelepanu”, Tauri Tallermaa. Viimsi hoolekandekeskuse Haab neeme päevakeskuses. Tasuta. 11. novembril kell 10.30–14.30 väljasõit Rae valda. Väljasõit Viimsi vallamaja juurest kell 10.30. Registreeruda saab 5. novembrini e-mailil teel: raimo@paenurme.ee. Registreerida saab ka Viimsi hoolekandekeskuses ja Randvere päevakeskuses. Reisi rahastab LEADER programm.

Kontserdid ja teatrietendused

21. oktoobril kell 11 Miksteatri etendus “Võti”. Viimsi huvikeskuses.

23. oktoobril kell 19 “Lennart. Pöördtooliaastad”. Viimsi Artiumis. Korraldab Ekspressmeedia.

24. oktoobril Viimsi muusikakooli 45. sünni päeva kontsert vol 2. Viimsi Artiumis. Korral dab Viimsi muusikakool.

25.–29. oktoobril Aasia etenduskunstide fes tival “1000 kurge”. Viimsi Artiumis. Korraldab MTÜ Linnu Nimi.

30. oktoobril kell 17 kuubatari Ana Carla Maza kontsert. Viimsi mõisas. Tasuline. Korral dab Viimsi Jazz.

30. oktoobril kell 19 “Lennart. Pöördtooliaastad”. Viimsi Artiumis. Korraldab Ekspressmeedia. 1.–6. novembril Viimsi Happy Jazz Festival. Korraldab MTÜ Apones.

1. novembril kell 19 lasteetendus “Lõbusaid lugusid loomadest” (jutustus Andrei Turovski / muusika Anne Adams). Viimsi huvikeskuses. Tasuline. Korraldab MTÜ Apones.

2. novembril kell 9.30 lasteetendus “Lõbusaid lugusid loomadest” (jutustus Andrei Turovski / muusika Anne Adams). Viimsi huvikeskuses. Tasuline. Korraldab MTÜ Apones.

KESKKOND

2. novembril kell 18 pop up kontsert –Nikita Korzoun duo. Viimsi Kaubanduskeskuses (Randvere tee 6). Tasuta. Korraldab MTÜ Apones.

3. novembril kell 18 pop up kontsert –Nikita Korzoun duo. Viimsi Kaubanduskeskuses (Randvere tee 6). Tasuta. Korraldab MTÜ Apones.

3. novembril kell 19 Viimsi Virtuoosid / Viimsi muusikakooli solistid, ansamblid ja džässbänd. Viimsi Artiumi Black Boxis. Tasuta. Korraldab MTÜ Apones.

4. novembril kell 18 Tom Lumeni kontsert. Viimsi raamatukogus. Tasuta.

4. novembril kell 19 “Tervitused Itaaliast” –Alessio Menconi Trio (Itaalia, Madalmaad, Eesti). Viimsi Artiumi Black Boxis. Tasuline. Korraldab MTÜ Apones.

4. novembril kell 21 Jam Session / Jason Hunter Group (Eesti – Soome). Restoranis Ribi. Tasuline. Korraldab MTÜ Apones.

Varia

21. oktoobril Harjumaa omavalitsuspäeva tähistamine. Viimsi Artiumis. Korraldavad HOL, Tallinna ülikool ja Viimsi vallvalitsus.

21. oktoobril kell 16 VPÜ sügisball. Viimsi huvikeskuses.

22. oktoobril kell 10.30–19.30 rahvamajade päeva tähistamine. Viimsi huvikeskuses.

22. oktoobril kell 21 rahvamajade päeva tähistamine, esinevad Ivo Linna ja Antti Kammiste. Prangli rahvamajas. Tasuline.

22. oktoobril kell 12–13.45 Sulle 50+, Viie jumestuse töötuba. Viimsi huvikeskuses.

25. oktoobril kell 16–20.15 Tallinna rahvaülikooli koolitus “Looduslikud ja mürgivabad puhastusvahendid”. Viimsi huvikeskuses.

25. oktoobril kell 18 Aet Lass. Pereterapeudi jututund teemal “Vaimne tervis”. Viimsi raama tukogus. Tasuta.

27. oktoobril kell 18 Tiina Parki reisiõhtu “Kaugele siit’’ Montenegro. Viimsi raamatuko gus. Tasuta.

29.–30. oktoobril kell 11–18 kursus “Alustame algusest”. Viimsi huvikeskuses.

1. novembril kell 18 hingedeaja kommetest ja pärimusest räägib folklorist Marju Kõivupuu. Viimsi raamatukogus. Tasuta.

Jäätmehoolduse arengukava on avalikul väljapanekul

Viimsi valla jäätmehoolduse arengukava aastateks 2022–2032 eelnõu on 4.–18. novembrini Viimsi raamatukogus ja Viimsi valla kodulehel avalikul väljapanekul.

Viimsi valla jäätmehoolduse arengukavaga ana lüüsitakse Viimsi valla jäätmehoolduse hetkeolu korda (sealhulgas esitatakse ülevaade valla hal dusterritooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse, päritolu ja käitluse kohta), tuuakse välja õigusak tidest tulenevad kohustused, hinnatakse jäätme käitluse eeldatavat keskkonnamõju, kirjeldatakse olemasolevaid kitsaskohti ning töötatakse välja jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava.

Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja eelnõu on läbinud Viimsi vallavolikogu istungil esimese lu gemise. Vallavolikogu kommentaaridega esime

sel lugemisel saate tutvuda, vaadates YouTube’is istungi salvestust.

Juhul kui Viimsi valla jäätmehoolduse aren gukava aastateks 2022–2032 väljapanekul on esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ka vandatakse 23. novembril kell 16–17 Viimsi raa matukogu suures saalis teha avalik arutelu. Pärast avalikku väljapanekut ja arutelu tehakse asjako hased parandused ning esitatakse seejärel Viim si vallavolikogusse teisele lugemisele.

Ettepanekuid ja kommentaare saab esitada avaliku väljapaneku aja vältel e-posti aadressi le info@viimsivv.ee või kirjalikult paberkandjal Viimsi vallavalitsusse (Nelgi tee 1, Viimsi alevik).

Sinu

otsime oma tiimi uusi liikmeid!

Hei, otsime oma tiimi uusi liikmeid!

TEENINDAJAKS

Tule Tartu Kvartali keskuse Instru kauplusesse

KLIENDITEENINDAJAKS

Tule VIIMSI

Instru kauplusesse

Pakume tööd mõnusas tiimis ja inspireerivas töökeskkonnas, paindlikku töögraafikut, põhi palka ja igakuist boonust. Väljaõpe kohapeal ja arenguvõimalused optika erialal garanteeritud!

Saad tutvustada klientidele prillimoe viimaseid trende ning aidata lahendada nende nägemis probleeme. Boonuseks firmasisesed soodus tused, nt tasuta prillid ja päikeseprillid ning palju muud.

Sinult ootame rõõmsat töötahet, head suhtlust eesti, vene ja inglise keeles ning arvuti kasutamise oskust.

Meie kontakt: Katrin Peets tel +372 508 8699 katrin.peets@instru.ee

tööd mõnusas tiimis ja inspireerivas töökeskkonnas, paindlikku töögraafikut, põhi palka ja igakuist boonust. Väljaõpe kohapeal ja arenguvõimalused optika erialal garanteeritutvustada klientidele prillimoe viimaseid trende ning aidata lahendada nende nägemis probleeme. Boonuseks firmasisesed soodustused, nt tasuta prillid ja päikeseprillid ning Sinult ootame rõõmsat töötahet, head suhtlust eesti, vene ja inglise keeles

ABIÕPETAJAT (koormus 1,0)

Tule meile tööle, kui armastad olla laste seltskonnas, Sulle meeldib, et iga tööpäev on erinäoline ning soovid töötada suurepärases töökeskkonnas

Pakume Eestis kõrgeimat abiõpetaja töötasu, töötamist väga hea tööandja tasuta bussisõitu Viimsi valla siseselt, paindlikku tööaega ning puhkust 35 kalendripäeva aastas. Meile sobiv kandidaat on kohusetundlik, intelligentne, suurepärane meeskonnatöötaja, valmis vastutama laste turvalisuse ning heaolu eest lasteaia päeva vältel ning on huvitatud pikaajalisest koostööst.

Trei (MLA

Lasteaiad personalijuht)