Öeldakse, et aias sajab saia.
Ja see on puhas tõde!
Aed võib olla pargi mõõtu või ühe peenrakasti suurune, hõivata kitsa aknalaua või terve terrassi, piirduda paari potilillega või loogelda peenarde kaupa silmapiirini välja. Kõige tähtsam on, et aed on mingil kujul päriselt olemas ja just sellisena aiapidaja südames.
Kahtlemata vajab aed hoolt ja armastust, kuid aiandus pole mingil juhul orjandus! Ometi võib isegi suurte kogemustega aednik avastada, et läks ilusal kevadisel päeval tunnikeseks aeda ja korraga on õhtu käes, selg lööb tuld ja süüa pole jõudnud suutäitki … Endasse tõmmata ja ajatajuga trikke teha aiad juba oskavad! Õnneks juhtub nii kõigiga, ka nendega, kes on aianduses juba vanad kalad. See annab lootust algajatele – aias on kõik võrdsed ja alustavad igal kevadel uuesti.
On suur õnn, et aiad ei saa iialgi valmis. Nii on elu koos aiaga jätkuvalt üks ääretult põnev, pidevalt muutuv elamise ja olemise viis. Ja neid viise on niisama palju kui aedu ja aednikke.
Kutsume sind kaasa rännakule läbi hobiaedniku aia-aasta ja näitame, mida meie aias teeme, mida sealt saame ja milliste küsimustega kokku põrkame. Tule koos meiega õppima ja kogema, nautima ja märkama, tegema tarvilikke töid ja leiutama loovaid lahendusi. Aga ka sööma ja jooma ning lulli lööma. Kusjuures lulli löömise peab tingimata ära õppima! Et rõõm ei kaoks ja aias ikka magusat saia sajaks.
Oma aedadest välja, teistele aiapidajatele külla läheme ka. Uudistama, mis elu ühes või teises aias elatakse ning kuidas on aiad ja nende pidajad koos ning kokku kasvanud. On ju nägemata aiad kui lugemata lood – salapärased ja põnevad, kutsuvad ja täis üllatusi. Iial ei või teada, mis sind järgmise nurga taga ootab. Ja kas kooki ka pakutakse …
aprill
Aprillikuu toob sulaveed, porised teed ja tuhat tööd. Kohe, kui kell suveajale keeratud, hakkab aias ajaga nalja saama. Keegi, kelle käes on ajale kiirema hoo sisse lükkamise vänt, on nüüd võtnud seda keerata. Kui algul pole tempo muutus suur – esimesed ringid on pigem soojenduseks mõeldud –, siis edasi lähevad pöörded üha kiiremaks ja kiiremaks, kuni lõpuks toimub tärkamine, tolmlemine, puhkemine ja õitsemine korraga ja igal pool.
Aiapidaja tegemisi iseloomustavad nüüd sellised emotsionaalsed ja mitmetähenduslikud hüüatused nagu ohhh, ah, oi ja ai. Mõni pikem imestust ja imetlust väljendav sõna, näiteks appi, issaristikene, eivõiolla ning etskae võib nende vahele lipsata, kuid pigem harva.
Aiaomaniku sisemonoloog on ühel kenal aprillipäeval umbes selline:
Oi, riisumisest villid pihus ja selg suisa kange, ai-ai-ai! Muld na kuiv, vihma oleks vaja … Issaristikene, vihma, ma ütlesin, mitte rahet!
Ja teisel päeval: Etskae, kollane liblikas, oi, teine veel ja eivõiolla, kolmaski! Ooih, kes see siin karukellade ja lumeroosi vahel on? Oot-oot, mis sibulad siia sügisel saidki? Puškiiniad? Appi, mitte ei meenu! Siis korraga plahvatab: aahhh, puškiiniad said ju forsüütia alla! Jne, jne …
Aprill võtab aednikel sõnad suust, kuid peale selle ajab see naljanina nad peast ka puha segi. Miks muidu naaseb liimpüünist ostma läinud aiaomanik poest koos uue labida, täisõies fuksiaampli ja kolme põõsaga?! Teades suurepäraselt, et fuksia jaoks on õues veel külm ja kolme põõsa tarvis pole kindlasti kohta …
Kuna sarnane aprillinali juhtub ikka ja jälle ka kõige kogenumatega (ausõna, ka pool sajandit aeda pidanud inimesed ei pääse!), peab sel mingi sügavam mõte olema. Vahest on tegu kevadise kaitsesüstiga üleliigse aia-agaruse vastu?
Aeg ja aed aitavad küll pikapeale meelerahu taastada, kuid kõigepealt tuleb võtta vana hea labidas (või siis see äsja soetatud uus) ning põõsastele koht leida …
Tegutse toas!
Jätka toataimede kevadist korrastamist. Mõistagi ei saa kõikidele ühtviisi läheneda – draakonipuu ja juudihabe on küll mõlemad toataimed, kuid hoolduse mõttes kaks täiesti eri äärmust. Teadmine, mida üks või teine taim täpselt tahab, on nõuandekirjanduse või internetikliki kaugusel – otsi ja sa leiad!
Minu tubaste taimede kevadhooldus on regulaarne ning minimaalne. Aeglase kasvuga kuivalembestel taimedel nagu draakoni- ja kummipuu eemaldan potist pealmise mullakihi ja lisan uue. Kummipuule lisan mulla sisse ka peotäie biohuumust, et lehed kenasti läigiks. Ümber istutan neid 4–5 aasta tagant või veelgi harvem.
Oma armsatele varjukannikestele lisan samuti pisut uut mulda ning torkan potti ka õitsvatele toataimedele mõeldud väetisepulga.
Rohtseid taimi nagu juudihabe, verilehik ja tups-rohtliilia lõikan tagasi, et nad muutuks kompaktsemaks, lopsakamaks ja tihedamaks. Ümber istutan neid 2–3 aasta tagant, vahepealsetel aastatel lisan lihtsalt natuke uut mulda ning kevadiseks kosutuseks ka väetisepulga või paar. Lõikusjääkidest teen pistikuid või panen võrsed vette ning jagan need hiljem, kui juured all, rohevahetuse käigus laiali.
Toataimede kevadkorrastuse käigus tasub mõelda, on’s kõik olemasolevad taimed tõesti hingele armsad? Näiteks ilmusid mõne aasta eest lühikese aja jooksul meie koju kolm suurelehelist ja üks väikeste lehtedega monstera. Väikeste lehtedega isend on võrratu, kuid need suured! Nemad oleks me toad muutnud läbipaistmatuks džungliks, kui vaid volilt vohada võinuks! Püüdsin nende kasvuindu
ohjeldada ja lõikasin järjest oksajuppe ning lehti vaasi, kus kõik – nii üllatav kui see ka on – kiirelt juured alla võtsid. Lõpuks otsustasin, et kuigi suured monsterad meie valgusküllast maja jõuliselt armastasid, siis minu hingesugulasi neist ei saa, ning jagasin laiali nii uued kui vanad taimed. Olgu igaühel neist uues kodus hea!
Lõika aknalaual talvitunud pelargoonid ja fuksiad tagasi kolmanda-neljanda lehe peale. Kui taimed talvitusid jahedas ruumis, too nad tuppa sooja ja valguse kätte. Kasta neid nüüd tihedamini ja väeta kevadise lilleväetise või huumuseveega.
Istuta pottidesse daalia- ja kannamugulad, amplisse suvelillede noortaimed.
Külva ettekasvatamiseks köögivilju, maitsetaimi ja suvelilli ning lisa kindlasti juurde nimesildid, et külvid segi ei läheks.
Õue,
kasvuhoonesse ja aiamaale!
Kui õues on maa tahenenud, riisu muru talveprahist puhtaks. Vajaduse korral paranda vana muru ja külva uut. Anna murule väetist ja kui liiga pikalt kuiva peab, siis kasta vähemalt seda osa, mis on kõige enam päikese käes. Väga hästi ergutab muru tärkamist aeraatoriga üle käimine, kuid spetsiaalse tööriista puudumisel võib lihtsalt hargiga murusse auke teha.
Talvel külmaga üles kerkinud taimed, näiteks helmikpöörised, suru ettevaatlikult tagasi mulda ja kasta, et juured mullaga uuesti kontakti saaks.
Kui kasutasid talvekatteid, siis eemalda need alles pärast maapinna täielikku sulamist. Tee seda pilves ilmaga, et kattest vabanenud taimed saaks uute valgusoludega pisut kohaneda. Lõika kahjustatud oksad ära. Toesta roniroosid kohe ja vaata, et ka teistel ronijatel (nt elulõngadel) oleksid toed olemas. Taimede elustamiseks kobesta ümbritsev muld ja kasta neid leige veega.
Vajalikud istutustööd aias võta ette sellises
järjekorras: kõigepealt paljasjuursed, siis mullapalliga ning lõpuks konteinertaimed. Viimaseid
võib istutada kasvõi jõululaupäeval, kui vaid labidas mulda läheb.
Kui märtsis ei jõudnud igihaljaid ja heitlehiseid puid-põõsaid pügada, tee seda nüüd. Loe märtsi peatükist keda ja kuidas.
Tõrju tigusid – need ilmuvad välja kohe, kui ilmad on soojemad. Kõige lihtsam viis on teod kokku korjata ja füüsiliselt hävitada.
Kinnita viljapuude tüvede ümber liimivööd, et sipelgad ei pääseks puude otsa lehetäikarju kasvatama ning ka igasuguste muude kahjursatikate (täid, vaksikud, kärsakad jt) tegevus oleks pärsitud.
Riputa kasvuhoonesse liimpüünised, et kinni püüda talveunest ärganud karilased ja teised lendavad tülitekitajad, enne kui nad hoogsalt paljunema hakkavad. Kui märtsis kasvuhoonet koristada ja pesta ei jõudnud, võta see töö ruttu ette.
Külva kasvuhoonesse uus ports spinatit, redist, aedsalatit, rukolat, tilli. Nii jagub värsket kraami kauemaks. Ka peenrale võib juba redist, porgandit, hernest, salatit, spinatit ja tilli külvata, kui katad külvid kattelooriga.
Valmista ette köögiviljamaa, kasvuhoone ja/või istutuskastid ning -potid. Kata mullapind musta kile või peenravaibaga, et muld kiiremini soojeneks. Saab rutem külvata ja istutada! +maitseainepotiga, taustal kulumuru
Kui tahad varem rabarberit ja murulauku saada, kata need kuu algul mitmekordse kattelooriga. Rabarberile võid lausa kõrge poti, millel auk põhjas, tagurpidi peale keerata. Inglismaa rabarberikasvatajad on ammu avastanud, et rabarberit kiire kasvu perioodil varjutades on see õrnem, magusam ja hõrgum. Põhjus lihtne – vähene valgus ei lase taimel toota mõru maitset andvat klorofülli. Samuti ei kasvata kaetud taim varre otsa võimast lehte, vaid õige tillukese lehenutsu. Kõigest väest poti põhjas olevast väiksest august kumava päikese poole sirutudes jäävad varred peeneks ja pehmeks ega muutu tugevalt kiuliseks nagu avamaal. See meretagune nipp on tegelikult ammu unustatud vana
aednikutarkus, mida soovitasid mitmed eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel Eestis ilmunud aianduse käsiraamatud.
Põlvamaa Südamete aia perenaine Anneli kasvatab juba aastaid rabarberit spetsiaalsete varjutamiseks mõeldud savitünnide all ning kinnitab, et on ikka paremad küll. Kui talle külla juhtute, uurige lähemalt mis, miks ja kuidas.
Nopi salatiks tärkavat rohelist – naati, nurmenukku, võililli, oblikaid, nõgeseid ja muid söögiks kõlblikke taimehakatisi.
Jaga suve teises pooles või sügisel õitsevaid püsikuid. Enamasti annavad taimed ise märku, et vajavad uuendamist, õitsedes üha vähem. Kui aga märkad, et floksi või astilbe puhmas on seest suisa tühjaks jäänud ning elu on vaid puhmiku servades, on viimane aeg taim välja kaevata ning kõige elujõulisemad osad ümber istutada. Juba mõne kuu pärast on noorendatud taim uues värskuses aeda ehtimas! Praegu on hea aeg jagada ka neid püsikuid, kes loomu poolest hilised ärkajad, nt hostasid. Hostade lehed on õrnad ja kui need end juba lahti on kerinud, ei õnnestu puhmiku jagamine ilma lehti vigastamata kuidagi.
Istuta õuepottidesse sarvkannikesi, võõrasemasid, lumeroose ja teisi külmakindlaid kevadlilli. Näiteks rõõmsavärvilisi pärdiklilli, kes taluvad kevadist jahedust sama vapralt kui sarvkannikesed. Kui taimed tunduvad liiga väikesed, torka nende vahele urbadega okste kimpe, mõni tore skulptuur või jändrik oks ning tõsta kogu toredus sellisesse kohta, kus see kõige enam silma rõõmustab.
Taimede kasvutops
Taimede ettekasvatamisel saad ära kasutada WC- ja majapidamispaberi papist südamikke. Lõika nende ühte otsa sälgud, voldi põhi kokku ja kinnita kleeplindiga, et topsid kenasti koos püsiks ja püsti seisaks. Täida topsid niisutatud mullaga ja pane seemned või taimetited sisse. Kasta rahulikult – papptops peab vett ja vormi, kuid leotada ei maksa.
Kasvatan sellistes topsides ette söögiherneid (vahel) ja lõhnavaid lillherneid (alati). Eriti viimastele ei meeldi juurte juures siblimine, kuid niisket papptoru saab nii pehmelt juurte ümbert ära kerida, et taimed ei saa arugi, kui juba uues mullas on. Kasvutopside jäägid lähevad komposti ning ongi plats puhas!
Kõige lihtsam mutipeleti
Kõige lihtsam peleti on pika maasse torgatud toki otsa pandud plekkpurk või plastpudel. Oluline on, et purgidpudelid käiks toki otsas ringi – liikumisest tekkiv heli ja vibratsioon kanduvad maasse ning häirivad mutte sedavõrd, et nad eelistavad vaiksemasse paika kolida. Pudelile tuleb väiksed „aknad“ sisse lõigata ja need ühelt küljelt lahti painutada, siis püüavad nad paremini tuult ja liiguvad rohkem.
Värvitud ja kaunistatud plekkpurkidele tegin augud põhja ja ühendasin need traadiga. Iga purgi taha lisasin ka ühe mutri, et purgid poleks jäigalt ühendatud. Oi, see kaadervärk osutus õige lärmakaks! Meie aias mutte pole, sestap riputasin peleti hoopis kadakaoksa külge tuulekellaks.
Taimesildid
Tee taimesildid veinipudeli korkidest, jäätisepulkadest või pesupulkadest. Kui meisterdamiseks aega pole, kinnita seemnepaki ümbris puupulga külge ja pane väike purk niiskuse katteks peale.
Rippuv riiul
Tee aeda või rõdule rippuv lilleriiul või lisalaud. Riiuliks ja lauaplaadiks sobivad hästi metallkandikud, palgist lõigatud kettad, vana sahtel või tooli põhi. Nöörid punu makrameetehnikas just nii pikad kui vaja ning riputa tugeva konksu abil üles.
Kas teadsid, et 8. aprill on ülemaailmne lindude joonistamise päev? Joonista naljaviluks üks lustlik linnuke ja pista lillepotti kevadetunnet tooma, kuniks õisi veel pole ja/või värve vähe!
Karulaugu-fetavõie
Paku maitsekat karulaugu-fetavõiet musta leiva, ciabatta või liha-kala kõrvale. kuuele kuni kaheksale
400 g fetat, sobib ka Fetaki paar suurt peotäit karulauku
1–2 küüslauguküünt
1 dl head oliiviõli
serveerimiseks rukkijahuga näkileibu
Surista tükeldatud karulauk, küüslauk ja õli saumikseriga püreeks, lisa toasoe feta ning püreesta ühtlaseks. Säilita serveerimiseni külmas ja paku koos näkileibadega.
Karulaugupesto
Toitusid, kuhu seda maitsekat kastet kasutada, on oi kui palju: kas krõbedal röstsaiaviilul, pastaroas, liha või kala peale maitseandjaks, salatikastmeks, supi hulka, liharulli täidises või kus iganes. Imeline karulauk teeb maitsvaks pea kõik toidud.
u 2 dl
tugev peotäis (30–40 g) karulaugulehti 2 sl seedermänniseemneid
30 g riivitud parmesani
1 dl külmpressitud rapsi- või oliiviõli soola ja musta pipart soovi korral väheke sidrunimahla
Surista kokku kõik ained, v.a pool oliiviõlist ja juust. Lisa lõpuks ka ülejäänud õli vähehaaval ja surista ühtlaseks, kuni saad tummise pestokastme. Sega hulka riivitud juust ja maitsesta vajadusel veel soola, pipra või hapuka sidrunimahlaga. Naudi kohe või säilita külmas.
Karulauguvõi
Karulauguvõi maitseb värskelt küpsetatud rukkileival imehea. Samuti tasub seda karpi pakendatuna sügavkülma panna.
neljale kuni kuuele
250 g toasooja võid
70 g karulaugulehti
0,5 sidruni mahl soola, musta pipart
Pese karulaugulehed, kuivata ja haki hästi peeneks. Sega võiga, maitsesta sidrunist pressitud mahla, soola ja pipraga.
Karulauguhummus
Naudi hummust dipikastmena köögiviljade kõrvale või rukkikrõpsudega.
1 purk (400 g) kikerherneid suur peotäis karulauku
0,5–1 dl rapsiõli
1 sidruni mahl meresoola maitse järgi
Surista kõik ained kokku ja söö kohe või järgmisel päeval. Hoia külmas.
Karulaugu kasust ja kasvamisest
Karulauk on tõeline kevadine vitamiini- ja mineraalainetepomm, ainuüksi C-vitamiini on temas 10–15 korda rohkem kui apelsinis või sidrunis. Kaitsealuse taimena võib karulauku enda tarbeks loodusest korjata, kuid kindlasti tasub teda ka oma aias kasvatada. Kui talle tingimused meeldivad, edeneb see kasulik lauk kiiresti ja võib isegi liiga laiutama hakata. Siire happelise mullaga Pääsküla aias on näiteks ühest pisikesest rohevahetuse käigus saadud karulaugupundist saanud tervet põõsaalust täitev tihe karulauguplats.
Odratangupuder nõgese ja kanepiseemnetega
Kui noored nõgesed kevadel nina mullast välja pistavad ja 10–15 cm pikkusteks sirguvad, on aeg teha maitsev odratangupuder väeka nõgeselisandiga. Toidab ja turgutab ning võtab suu matsuma!
neljale
1 l vett või puljongit 2 dl odratangu paar peotäit nõgeseid soola
1–2 sl võid või kanepi- või oliiviõli kanepiseemneid
Lisa soolaga maitsestatud keevale veele sõelal pestud tangud ja hauta kaane alla tasasel kuumusel peaaegu pehmeks. Kalla nõgesed keeva veega üle ja nõruta. Haki, lisa pudru hulka ja kuumuta koos läbi. Serveerides puista peale seemneid ja lisa väike võisilm või nirista head õli.
Õitsev umbrohusalat
Haara oma salativaagnale neid umbrohuliblesid, mida parajasti leiad. Ainus reegel on, et kõik peavad olema noored ja krõmpsud. Kui leiad umbrohtusid liiga vähe, kasuta salatisse värsket spinatit ja muud rohelist salatit ning sekka noori umbrohuliblesid metsast ja aiast.
neljale
peotäis linnurohtu peotäis naati peotäis nurmenukulehti peotäis karulauku peotäis rediseid peotäis jänesekapsast (lehti ja õisi)
VINEGRETTKASTE:
2 sl oliiviõli
2 sl sidrunist pressitud mahla
1 tl mett soola, pipart
Loksuta väikses kaanega purgis kastmeained segamini, jäta ootele.
Loputa vajadusel mullased umbrohulehed, aia omi ei peagi alati pesema, kui just pole mullased. Lõika redised viiludeks. Lao kõik kihiti kaunilt vaagnale või taldrikule, pealmiseks kihiks võiksid olla õrnad ja kaunid jänesekapsalehed ja -õied. Nirista kastmega üle ja naudi kohe.
Sügavkülma tühjenduse kook
Imelihtne ja maitsev marjakook, kus saad ära kasutada viimased sügavkülmas talvitunud marjad. Südasuvel tee seda kooki värskete marjadega. Sobivad kõik hapukad marjad: punased ja mustad sõstrad, vaarikad, mustikad või muud meelepärased mammud. Parima maitseelamuse saad, kui serveerid kooki rammusa koorese vanillijäätisega.
10 tk
PÕHI:
150 g toasooja võid
1 dl suhkrut
näpuotsaga soola
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 muna
KATE:
5 dl erinevaid (külmutatud) marju
1 muna
3 sl suhkrut
250 g hapukoort
1 tl vanillisuhkrut
serveerimiseks vanillist koorejäätist
Vahusta toasoe või suhkru ja näpuotsatäie soolaga, lisa muna ning küpsetuspulbriga segatud jahu. Suru tainas 24 cm võiga määritud pirukavormi põhja ja äärtele. Laota peale marjad. Külmutatud marju ära sulata, aga sõelu peale 1–2 sl tärklist. Vahusta katte jaoks muna suhkruga, lisa hapukoor ja vanillisuhkur. Küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit.