Aia kujundamine mõtetes ja praktikas

Saateks11

SISUKORD

1. osa

KUJUNDAMINE PABERIL13

Stiilid15

Klassikaline15

Modernne19

Inglispärane21

Islami aed22

Vahemereline24

Troopiline26

Maa-aed29

Linnaaed30

Maja, aed ja ümbritsev keskkond32

Avatud meeltega aedu vaatama36

Kes sa oled ja milline on sinu aed? Millest alustada?42

Pildistamine42

Mis on disain? 44

Aia erinevad osad44

Eesaed44

Tagaaed55

Muud aiaruumid59

Aia kolm mõõdet62

Vorm ja ruum65

Vormi ja ruumi kombineerimine66

Vormide kombineerimine: ring ja ruut77

Eeltöö84

Vajalikud joonised84

Aia mõõtmine90

Sinu alusjoonised93

Analüüs97

Soovid ja mõtted100

Käsitsi või arvutis?101

Funktsioonjoonis 103

Abistav ruudustik106

Kuidas geomeetriast plaani saada109

Kus mida kasutada111

Illustreerimine ja sümbolid120

Viimistletud plaan122

Läbilõige124

Meeleolulahendus126

2. osa

PRAKTILISED LAHENDUSED 129

Pinnavormid130

Mõõdujoonised134

Valgustamine136

Valgustite tüübid140

Mida kuidas valgustada?143

Drenaaž149

Kastmissüsteemid152

Ehitamise maksumus154

Aia elemendid ehk millest moodustub aed155

Aiapiirded155

Sillutised ja trepid160

Killustik ja sõelmed172

Terrassid177

Müürid ja vaheseinad, hekid185

Muru203

Taimealad ja piirded206

Aiarajatised208

Skulptuur218

Vesi aias222

Aiamööbel234

Potid-konteinerid240

3. osa

TAIMEDEGA KUJUNDAMINE248

Mullatüübid248

Mullaparandajad251

Piirkondade eripärad 255

Kuidas valida taimi256

Taimede tüübid260

Puud260

Põõsad272

Roosid280

Püsikud291

Kõrrelised296

Ronitaimed301

Suvelilled306

Sibullilled310

Taimede vormid316

Küünlad317

Nööbid ja kerad 318

Sulgjad vormid319

Sarikad320

Karikakralised321

Sirmid ja kardinad322

Tekstuur, vorm ja värv323

Taimede paigutamise stiilid342

Veidi inspiratsiooni346

Taimeplaan350

Töö käik351

Taimede valimine ja ostmine353

Istutamine355

Multšida või rohida?360

Lapsed aias365

Köögivilja- ja ürdiaiad368

Metsaaiad376

Kiviktaimlad ja sõelmeaiad380

Aasad386

Rõdu- ja katuseaiad392

Aed läbi aastaaegade403

Kasutatud kirjandus410

Tänusõnad412

Register413

Autorid419

SAATEKS

Üksteist aastat on möödunud ajast, mil selle raamatu kirjutasin. Üksteist aastat noore inimese elus on nagu tiigrihüpe tulevikku. Üksteist aastat aias muudab aia küpseks ja täiuslikuks. Puud on kasvanud suuremaks, varjud muutunud laiemaks, visioonist on saanud reaalsus. Üksteist aastat aiadisainis, eriti tänases maailmas, on aga sama murranguline kui noore inimese areng. Üldised arusaamad on oluliselt muutunud, mure halveneva kliima pärast istub igapäevaselt õla peal ja kummitab kõrvus. Mina nimetan praegusaega suure segaduse ajaks, sest keegi ei julge enam ennustada ega täie kindlusega öelda, mis meid homme ees ootab, milliseid rohttaimi ja puid istutada või milleks valmistuda. Ühte teame küll kindlalt: mida loodust säästvamalt, mõistlikumalt ja sellega arvestades me toimetame, seda rohkem saame taastada seda, mis kunagi oli iseenesestmõistetav ja igapäevane, nagu metsad ja niidud täis linde, loomi ja putukaid, puhas õhk ja kristallselge vesi. Kuid kõik ei ole veel kadunud. Meie võimuses on muuta oma lähiümbrus roheliseks, tuua loodus tagasi aedadesse, luues Eestimaale palju rohelisi laike ja täpikesi, kus kõigil oleks hea olla. Loobudes mürkidest, plastist ja liigsest kastmisest, muudame ka oma väikese jalajälje veidi rohelisemaks. Kui anname kasutuseta põllumaad loodusele tagasi, hakkavad seal taas toimetama loomad ja linnud ning ajapikku taastuvad seal metsad ja rikkad ökosüsteemid, mida muidu ei märkagi.

Aia rajamine ja kasvamine on protsess. See on nagu pikk palverännak, mille lõpp-punkti võid ju visualiseerida, kuid kõik teel ees ootav on üks suur üllatus ja pidev areng, mis võib sind täiesti uueks inimeseks muuta. Aed ja aiandus on alalises muutumises, nii et hoia oma meeled avatud ja kulge nendega ühes rütmis. Kui liigselt kiirustad, ei pruugi sa märgata seda nähtamatut, kuid tunnetatavat, mis sind aeda ikka ja alati tagasi meelitab. Seepärast ongi õige enne oma aia rajamist hoolikalt ringi vaadata, uurida, lugeda, võimaluse korral reisida ja endaga kaasa võtta just selle, mis su südame kiiremini põksuma paneb. Oma aed võib välja kujuneda läbi mitme aia rajamise, pidevalt õppides ja katsetades, kuni lõpuks see õige on leitud. Kuid ka see „õige” võib ajaga muutuda, kui sa ise muutud.

See raamat on minu nägemus aiadisainist, minu tõekspidamised, mis on vormitud läbi enda praktika, erinevate õpetajate ja väiksemate või suuremate eeskujude ning nende tegemiste järgi. Selles leidub nii mõtteid kui ka praktilisi näpunäiteid, kuidas ise oma aed ära kujundada. Räägitu ei pruugi ega saagi olla lõplik tõde, sest kõigil meil on oma tõekspidamised ja arusaamad, omad kogemused. See on vaid üks tee, mida mööda minna, üks võimalus paljudest. Kutsungi su kaasa sellele veidi ettearvamatule, kuid põnevale teekonnale, et avastada midagi uut, midagi vana ja tuttavat ning midagi, mis sind edasi kannustaks.

Merilen Mentaal

Tallinn, veebruar 2024

KES SA OLED JA MILLINE ON SINU AED? MILLEST ALUSTADA?

Kui oled piisavalt palju ringi vaadanud, raamatuid ja ajakirju lapanud ning internetisügavustes surfanud, tekivad teatud eelistused. Sinu elustiil saab aia olemuses palju kaasa rääkida. Kui oled aktiivne, armastad värsket õhku ning veedad aias palju aega, siis võiks sinu aed olla põnev, jagatud aiaosadega, mis pakuvad erinevaid võimalusi ja erinevaid tegevusi. Kui oled pigem passiivne ja vaatleja tüüp, siis arvatavasti on su aed ka sellest lähtuvalt ühe suurema vaatega ja elu koondub rohkem terrassidele ning maja lähedale. Vahepealseid võimalusi on siin palju ja need kaks näidet olid vaid mõtete suunamiseks. Püüa ise kirja panna kogu pere eelistused ja tee selle põhjal vastavad järeldused.

Aed võiks olla sinu unelmate paik, mis meenutaks kohta, kuhu unistustes tihti rändad, sest nii toob ta sinu unistuse veidi lähemale, tekitab rahulolu- ja saavutustunde. Aed võib olla ühest kindlast stiilist inspireeritud, kuid võib lähtuda ka puhtpraktilistest seisukohtadest ja vastavalt sellele oma stiili saada.

PILDISTAMINE

Pildistamine mängib aia kujundamisel vägagi olulist rolli. Pildistamine iseenesest on maailma vaatamine läbi teatud raamide, sest pildile jääb vaid piiratud, valitud osa. Kuidas ühte kaunist pilti raamida ja kuhu objektiiv suunata, see on omaette kunst. Samasugune kunst on ka aia vaadete raamimine ja tema piltide ning meeleolude loomine.

Fotode tegemine aitab kaasa selliste asjade märkamisele, mida alguses justkui polekski olemas olnud. Võid terve suve aias elada, ilma et paneks tähele, millised värvid või materjalid on vahetult aia taga, naabri aias või veidi kaugemal ja kõrgemal. Seda hakkad aga märkama, kui oled oma aia juba ära kujundanud ja tekivad vaated. Hea näitena siin minu enda katuseaed, mille taustaks on tugevad punased majaseinad ja väga konkreetsed arhitektuursed vormid. Valisin endale aianurka aktsendiks vormi andma kauni värd-nõiapuu (Hamamelis×intermedia), mille varakevadised õied on intensiivsed punakasoranžid. Kuid kahjuks märkab seda vaid siis, kui põõsale väga lähedale jalutada, sest punane maja lihtsalt sööb ära kõik, mis ei ole tugevas kontrastis tema enda värviga.

Aia kolm mõõdet on:

Q alus ehk horisontaalne pind

Q vertikaalne pind

Q pea kohal olev pind

AIA KOLM MÕÕDET

Aial nagu igasugusel ruumil on kolm mõõdet, mille määravad sellega piirnevate vormide küljed ja servad. Nendeks võivad olla kõik füüsilised objektid taimedest kuni ehitisteni välja.

ALUS EHK HORISONTAALNE PIND

Horisontaalne pind on jalgealune pind, mis toetab kõiki tegevusi ja elemente. See on kõige rohkem kasutatav ja kuluv pind, mille puhul tuleb määrata õiged materjalid õigeid kohti katma. Selle pinna abil teeme valmis ka oma eskiisi ehk kahemõõtmelise aiaplaani, vaatega ülevalt alla aiale.

VERTIKAALNE PIND

Vertikaalse pinna moodustavad maja fassaad, seinad, aiapiirded, puude ja põõsaste massiivid ja ka suuremad, järsemad kallakud. Vertikaalpind mõjutab otseselt meie vaateid ja kontrollib, kui palju või vähe on teatud aladelt näha. See pind tekitab ka privaatsuse tunde.

Ülemisel fotol on vertikaalpinnaks sirged puutüved, mis raamistavad pildi ja suunavad meid vaatama tee lõppu.

Nagu öeldud, raamib ja suunab vertikaalpind pilgu sellele, mida tahad näidata. Ta võib varjata ka inetuid vaateid, kuid sel juhul peaks ta olema tuntavalt tihedam ja vaade jääma seina taha.

Ent kui taimestik ei ole tihe või tegemist ei ole näiteks pügatud hekiga, siis ei anna ta väga tugevat vertikaalset pinda. Ta laseb aimata alasid, mis asuvad tema taga, nagu keskmisel fotol, kus puud moodustavad kerge sirmi, kuid sa näed neist läbi. See sümboolne sein on siiski piisav, et anda aiaruumile põnevust ja määrata ühe ruumi lõpp ja teise algus.

PEA KOHAL OLEV PIND

Pea kohal oleva pinna moodustavad pergolad, katusealused ja muud struktuurid, mis vaateid raamivad, ka puude võrad ja isegi taevas.

Pea kohal oleval pinnal on kaks eesmärki:

Q ta kontrollib aiaruumi jõudva valguse kvaliteeti ja kogust;

Q ta mõjutab ruumi tajutavat suurust ehk vastavalt sellele, kui kõrgel on su pea kohal olev pind, tunned, kui suures ruumis sa parasjagu asud.

Taevas on meist liiga kaugel ja jääb liiga kõrgeks pea kohal olevaks pinnaks võrreldes lagede kõrgusega toas. Me ei tunne end lageda taeva all nii hubaselt ja koduselt kui toas ja sooviksime ka väljas näha veidi intiimsemaid ja väiksemaid, käega katsutavaid ruume. Seega, aeda kujundades peame alati mõtlema ka sellele, kas meil on seal piisavalt palju pea kohal olevat pinda, et end turvaliselt tunda. Pärast oma kujunduse valmimist kontrolli see alati üle.

EELTÖÖ

Selleks, et oma aeda kujundama hakata, on vaja kokku koguda mõned maja ja krundi joonised ning varuda veidi tehnilisi vahendeid, mille abil saad oma kujunduse ehk eskiisi valmis teha. Selles peatükis käingi läbi kõik vajalikud sammud ja annan ka mõned soovitused, kust neid asju leida.

VAJALIKUD JOONISED

ASENDIPLAAN

Igal aial on olemas asendiplaan. See on joonis, millel on ära märgitud krundi piirid, maja asukoht, muud ehitised, suuremad puud, trassid ehk torustik, elekter, vesi, kaevud jms. Tavaliselt on antud ka kõrgusmärgid, mis näitavad, kui kõrge või madal on kusagil pinnas ja millised on kalded.

Asendiplaan on reeglina põhja-lõunasuunaline, st et põhjasuund on paberi ülemises servas. Selle järgi saad muud suunad enda jaoks paika panna. Ette võib tulla ka erandeid ja sellepärast on tähtis kontrollida, et igal joonisel oleks põhjasuunda näitav nool peal.

Lisaks kontrolli, et asendiplaan oleks õiges mõõdus, et seda ei ole paljundamisel suurendatud või vähendatud. Kui võtad aluseks plaani, mis ei ole mõõdus, siis sa ei saa edaspidi kontrollida ei alade suuruseid ega võtta mõõte hilisema rajamise tarvis.

Tavaliselt on väikeste ja keskmise suurusega aedade (umbes 1000–2000 m2) asendipaanid A4 lehtedel 1 : 500 mõõdus. Mõõtkava on alati ära näidatud joonise kirjanurgas.

Kuidas mõõtkavast aru saada?

1 : 100 mõõtkava on 100 korda vähendatud suurus, st et 1 cm paberil vastab 1 m aias.

1 : 500 mõõtkava on juba 500 korda väiksem ning siin vastab 1 cm-le juba 5 m. Selleks, et kontrollida, kas su joonis on õiges mõõdus, püüa olemasolevalt jooniselt leida mõni sinna märgitud mõõt ja mõõda see joonlauaga üle. Kas saad sama tulemuse? Kui ühtegi mõõtu joonisel ei ole, mõõda ära mõni aia külg ning kontrolli, kas joonisel on sama külg

TAIMEALAD JA PIIRDED

Selleks, et aeda oleks hiljem võimalikult lihtne hooldada, tuleb plaanitavad taimealad murust kindlasti ära piirata. Sama tuleks teha taimealadega, mis jäävad aia äärde, kus aiapiirdel ei ole konkreetset betoonist valatud alust. Igal juhul peavad kõik taimealad, mis muruga kokku puutuvad, saama pinnase sisse piirde, mis ei lase murul ja taimedel seguneda. Piirdeid on väga erinevaid. Laialdaselt kasutatakse puidust piirdeid, võimalikult laia immutatud lauda, mis serviti vaiade abiga maa sisse pannakse. Pealt jääb näha vaid laua ülemine serv, mis on murupinnaga tasa. See võimaldab muru lihtsa vaevaga niita, ilma et peaks kääride või trimmeriga servi uuesti üle käima. Kaarekujuliste alade

Ettevalmistatud hekialad on puiduga piiratud ja mulla peale on paigaldatud ka imbvoolikuga kastmissüsteem. Juba multšitud alad jäävad hiljem hekkide vahele mugavama hoolduse tarvis, neid ei ole mõtet muru alla panna, sest edaspidi on seal kitsas ja pime.

tegemine on veidi keerulisem, kuid mitte võimatu. Laua sisse saetakse väikeste vahedega sälgud, mis lasevad laua kaardu painutada. Kasutada võid ka ümarpuidust piirdeid, mille abil tavaliselt taimealad veidi kõrgemale tõstetakse, kuid sellised piirded sobivad vaid teatud kujundustesse, pigem maale kui linna või siis vanema moega majade juurde.

Parimaks piirdeks on tegelikult metallist piire, mida müüakse juba valmis tootena, teatud pikkuses, erinevates looduse toonides, süvistusjalgadega ja üksteise külge kombineeritavatena. Neid on väga mugav kasutada, ka ümaruse andmine ei ole probleemiks. Metallist piirded on vastupidavad, nad on kindlasti kallimad kui puidust piirded, ent annavad tunduvalt korrektsema viimistluse. Neid võiksid kasutada maja lähedal, alades, kus toimub palju liikumist ja mida näed pidevalt. Nendega saad omavahel ära eraldada ka näiteks taime- ja dekoratiivsete kividega alad, ilma piirdeid ennast nägemata.

Taimealade sillutuskividega piiramine annab alale konkreetse ja disainitud välimuse, kuid kivide puhul pead nende aluse põhjalikumalt ette valmistama ja nad ära kinnitama.

Saadaval on ka lihtsad plastist peenrapiirded, kuid need ei ole meie tingimustes väga praktilised, sest kipuvad talvega pinnasest välja kerkima ning purunevad kergesti.

Metallpiirded annavad puhta ja ilusa, hoolikalt viimistletud tulemuse. Antud juhul piirab metall siledatest laudadest jalgteed, mis on ehitatud pinnasest kõrgemale, puidust toestusele. Nii ei pääse taimed ja muru jalgtee sisse kasvama.

POTID-KONTEINERID

Maitsekalt ja strateegiliselt paigutatud potid suvelillede, püsikute ja põõsastega annavad aiale palju juurde, kui sa leiad, et mõni aastaaeg muudab teatud aiaosad veidi ilmetuks. Kevadel külvatud lemmiktoonides suvelilled õitsevad pikalt, mõned kuni sügiskülmade tulekuni, ning neid saab paigutada just sinna, kus parasjagu midagi vajaka. Pottidesse saab istutada ka külmaõrnad taimed, mis talvetingimusi väljas vastu ei peaks ja külmaperioodi kas jahedas keldris või talveaias veedavad, kuid suvel aia oma eksootilise välimusega veidi troopilisemaks muudavad. Samamoodi võivad suveks aeda kolida paljud toataimed, kuid ikka targu, järk-järgult varjust veidi päikese poole liikudes, kui nad üldse päikest vajavad.