Mustaine
Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude. Mustaine paikneb keskajus, suuraju sääre ja keskajukatendi piiril paiknevas tuumas.[1]
Mustaine koosneb melaniinpigmenti sisaldavatest närvirakkudest.
Mustaine areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Imetajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Inimestel
[muuda | muuda lähteteksti]Ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]Mustaine osaleb peaaju töös, näit liigutamisvõime tagamine, motivatsioon, reward-seeking behavior, õppimine, kognitsioon ja ka sõltuvustega seotud käitumine.
Patoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Mustainega seostatakse inimestel mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu Parkinsoni tõbi, skisofreenia, autism, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (lastel).
Mustainet mõjutavad ravimite toimeained (osaline)
[muuda | muuda lähteteksti]Psühhotroopse toimega retseptiravimites, milles üks toimeaine on levodopa.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 197, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.1.06.111: Substantia nigra. Mustaine