Herta Müller
| Herta Müller | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 17. august 1953 (70-aastane) |
| Autasud | Nobeli kirjandusauhind |
| Autogramm | |
 | |
Herta Müller (sündinud 17. augustil 1953 Rumeenias Timiși maakonnas Niţchidorfis) on Rumeenia päritolu saksa kirjanik, 2009. aasta Nobeli kirjandusauhinna võitja.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Müller sündis Lääne-Rumeenias Banaadis külas, mis kuni 1980. aastateni oli saksakeelne küla. Rumeenia keelt õppis ta alles algkoolis. Ta õppis Timişoara ülikoolis germanistikat ja rumeenia kirjandust.
Müller alustas tööd tehases tõlgina, aga vallandati 1979, kui ta keeldus Securitatega koostööd tegemast. Seejärel töötas ta lasteaias ja andis saksa keele eratunde.
1985. aastal lükati tagasi tema taotlus asuda elama Lääne-Saksamaale. Siiski sai ta kaks aastat hiljem selle loa. Ta asus koos oma abikaasaga elama Lääne-Berliini, kus nad elavad tänapäevani. Pärast emigreerumist töötas ta nii Saksamaa kui välismaa ülikoolides lektorina.
1995. aastal valiti ta Saksa Keele ja Luule Akadeemiasse, sellele järgnes rida auameteid. 1997. aastal loobus ta kohast PEN-klubis protestiks Ida- ja Lääne-Saksamaa PEN-klubide ühendamise vastu.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Foto: Ave Maria Mõistlik
Herta Mülleri esimene romaan "Niederungen" ilmus tsenseerituna 1982. aastal Rumeenias saksa keeles. See käsitles elu saksa kultuuri mõju all olevas Banaadis lapse pilgu läbi. Peaaegu kõik tema proosateosed käsitlevad sakslaste elu Rumeenias, neile osaks saavaid alandusi ja nende katseid emigreeruda. 1986. aastal ilmus "Der Mensch ist ein großer Fasan auf der Welt", 1993. aastal "Der Wächter nimmt seinen Kamm", 1994. aastal "Herztier" ja 2003. aastal esseekogu "Der König verneigt sich und tötet".
2009. aastal ilmus romaan "Atemschaukel" ("Hingamise kiige"). Selles kujutab Müller saksa noormehe sunnitöölaagrikogemust, mis põhines tema sõbra, luuletaja Oskar Pastiori meenutustel. Suuresti tänu sellele teosele, aga ka tema varasemale proosale pälvis Müller samal aastal ka Nobeli kirjandusauhinna. Nullindate algusest saadik on ta viljelenud kollaažluulet.
Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
- "Südameloom" ("Herztier"). Saksa keelest tõlkinud Vilma Jürisalu. Sari Nobeli laureaat, Eesti Raamat, Tallinn 2010, 176 lk; ISBN 9789985657904
- "Hingamise kiige" ("Atemschaukel"). Saksa keelest tõlkinud Tiiu Relve. Sari Ajavaim, Koolibri, Tallinn 2010, 240 lk; ISBN 9789985026366
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1994 – Kleisti auhind
- 1997 – Grazi kirjandusauhind
- 1998 – Dublini rahvusvaheline kirjandusauhind
- 1999 – Franz Kafka auhind
- 2002 – Carl Zuckmayeri medal
- 2009 – Nobeli kirjandusauhind
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Herta Müller |
- Mari Peegel. Erilise keele ja mäluga naine: nobelist Herta Müller epl.ee, 9. oktoober 2009
- Maimu Berg. "Herta Müller – viienda saksakeelse kirjanduse esindaja", Eesti Ekspress, 18. oktoober 2009
- Ave Mattheus. Massidele tundmatu, asjatundjatele suur kirjandus, Sirp, 30. oktoober 2009
- Herta Müller: mul on olnud nii palju õnne!, epl.ee, 7. november 2009
- Heli Mägar, "Nobeli kirjandusauhind Ida-Euroopa diktatuuri läbivalgustajale Herta Müllerile", Looming 2010, nr 1, lk 140–142
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse