Tselluloosi- ja paberitööstus

Tselluloosi-ja paberitööstus

Tselluloosi-ja paberitööstus (inglise keeles pulp and paper industry) hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi (sünonüümid "puitmass"(http://www.nordkalk.ee/default.asp?viewID=1550),"(puidu)möss"(internetisõnaraamat)) paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid(wiki). Paberivalmistamine on pika ajalooga kunst, mis on alguse saanud 2. sajandil Hiinas. 14. sajandiks töötas Euroopas juba arvukalt paberiveskeid, eriti Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, kus paberit valmistati kuni 18. sajandi lõpuni peamiselt linastest kaltsudest(eestikeelne viki "paber" ja britannica). Tööstuslikust suuremahulisest tootmisest võib aga rääkida alates 19. sajandist, mil võeti kasutusel uus tehnoloogia: paberit hakati valmistama puitmassist(britannica). Puitmassi võib toota kas keemiliselt või mehhaaniliselt. Kasutusel on kolm peamist keemilist protsessi: sulfitmeetod (sulfite process), Krafti protsess (Kraft process) ja soodaprotsess (soda pulping. Mehhanilisel töötlusel võib saada kahte sorti puitmassi: termomehhaanilist puitmass(thermo mechanical pulp)ja defibröörpuitmassi (groundwood pulp). Puitmass suunatakse paberimasinasse, kus sellest moodustatakse õhuke leht, millest eraldatakse pressides ja kuivatades vesi. Edasi töödeldakse paberit vastavalt sellele, milliste omadustega lõpptoodet vajatakse (wikipedia "paper", pdf tselluloosi tehnoloogia).

Tööstusharu Eestis

Esimene eestimaine paberileht valmis väidetavalt aastal 1632 Tartus (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunst/tekst/paber.html) Eesti vanima tänini tegutseva paberitootmisettevõtte Räpina Paberivabriku ajalugu ulatub tagasi aastasse 1734 (http://www.rappin.ee/?a=page&page=442babd715d06138c4514). Toorainena kasutati sealgi kaltsu, mida 19. sajandi keskel hakati segama puidumassiga ning hiljem tselluloosiga, mille tootmist alustati 19. sajandi lõpul Tallinnas (hoones, mida tänapäeval tuntakse Fahle majana: http://www.simus.ee/fahle/index.php?p=1. Mõned aastad hiljem alustas tegevust Venemaa suurimaks ja ühtlasi üheks maailma suuremaks tselluloosivabrikuks saanud Saksa firma Waldhofi filiaal Pärnus (http://www.rmk.ee/loodusegakoos/kampaania/metsanduse-ajalugu/metsi-hakkab-mojutama-toostuse-areng). Tänapäeval on Eestis enam kui 60 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, neist suurima käibega on puitmassi tootja AS Estonian Cell ja paberi ja papi valmistaja "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts. Kokku annavad nad üle poole sektori müügitulust. 2010.a seisuga läks Eesti paberitööstuse toodangust umbes 80% ekspordiks ja sellest mahust poole moodustas puitmassi väljevadu. (http://www.toostusuudised.ee/default.aspx?PublicationId=7339b8ef-e111-41eb-bd5b-6af8eae7436c)

Tootmine ja tarbimine tänepäeva maailmas

Tselluloosi-ja paberiturg on heterogeenne ja tihedalt sisemiselt seotud, mis tähendab, et rahvusvaheline kaubandus ei hõlma mitte ainult kõiki erinevaid tootekategooriaid, vaid ka pooltooteid ja toormaterjale. Lisaks kiumaterjalidele toimub riikide vahel puitmassi ja ümbertöödeldud materjalide ost-müük. Tselluloosi- ja paberitootjad on spetsialiseerunud: mõned neist tegelevad vaid puitmassi tootmisega, teised opereerivad tervet tootmistsüklit kiumaterjalidest kuni erinevate paberisortideni välja. Tulemusena valitseb olukord, kus paljud riigid on keskendunud konkreetse lõpptoote tegemisele ja sõltuvad samas teiste pabertoodete osas impordist. 2002. a tuli toormaterjali, puitmassi ja paberi toodangust umbes 60% 8 riigist: USAst, Kanadast, Soomest, Rootsist, Venemaalt,Hiinast, Jaapanist ja Brasiiliast ning 6 neist andsid rohkem kui poole eelmainitud toodete ekspordimahust maailmas (artikkel "ennustus"). USA, Kanada, Soome ja Rootsi hõlmavad kõigil eelmainitud turgudel märkimisväärse osa. Saksamaa on Soome ja Rootsiga võrdväärses mahus pabertoodete eksportija. Venemaa on tähtis tegija eelkõige toormaterjali turgudel. Üldiselt on Põhja-Ameerika ja Euroopa tootjate osatähtsus maailma mastaabis viimasel aastakümnel langenud. Euroopa firmade turuosa vähenes aastatel 2002-2006 35%lt 31%ni, Põhja-Ameerika ettevõtete puhul on sama näitaja kukkunud 41%lt 35%ni. Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika firmad on aga oma tootmismahtude poolest 100 suurima tselluloosi-ja paberitootja hulgas ettepoole liikunud. Eriti tõuseb esile Aasia, kus aastail 2005-2010 tehti umbes 2/3 kõnealuse tööstusharu investeeringutest(artikkel "konkurents"). Ka tarbimises domineerivad peaaegu võrdses mahus Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia: rohkem kui 90% maailma paberi-ja papitoodetest (360 milj. tonni 2004.a) leiavad kasutuse just neis maailmajagudes. Okeaanias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas tarbitakse kokku vähem kui 8%.

Tulevikuväljavaated

Seoses arvuti ja interneti võimaluste arenguga on juba paarkümmend aastat räägitud paberivabast tulevikumaailmast. Tegelikkuses on paberitarbimine aga pidevalt kasvanud: näiteks USA kontorites paberitarbimine aastail 1980-2000 kahekordistus. Sama suurt kasvu on ennustatud ka terve maailma paberivajadust silmas pidades (http://www.epl.ee/news/kultuur/muinasjutt-paberivabast-tulevikust.d?id=50989576 ja http://www.cbsnews.com/video/watch/?id=5243310n). Paberi eelistamist näiteks e-lugeritele on selgitatud eelkõige inimeste emotsionaalsusega: paberilt lugemine tekitab meis parema tunde (http://www.youtube.com/watch?v=T6s5E_0Qavg&feature=relmfu).Arvatakse, et aastani 2020 kasvab nõudlus pabertoodete järele umbes 2,1% aastas ja tõus on kiireim Ida-Euroopas, Aasias (v.a Jaapan) ja Ladina-Ameerikas. Kasvu kiirus erineb riikide vahel suuresti: arenguregioonides ületab oodatav kasv 4%, samas kui küpsetel turgudel (Põ-Am, EL, Jaapan)jääb eelmainitud näitaja vahemikku 0,5-1%(artikkel "ennustus"). Tootmismahtude pidevast kasvust unistades ei saa tööstus aga ära unustada tähtsat asjaolu: puidu ja muu kiurikka biomassi kasutamine ressursina on piiratud, sest keskkonnakaitselised ja jätkusuutlikuse kaalutlused seavad omad piirid. Vastavalt FAO 1998.a andmetele on Venemaa,Põ-ja Ladina-Ameerika peamised puidupõhise kiumaterjali omajad. Viimasel neist on aga saadaolev ressurss kõige rohkem limiteeritud,kuna metsade osakaal, mida ei saa teatud põhjustel (asukoha tõttu halb ligipääsetavus,jätkusuutlik metsamajandamine) raiuda, on märksa suurem võrreldes maailma keskmise näitajaga. Paberitööstuse toormaterjal on nõutud kaup ka konkureerivatel tegevusaladel, nagu biomassist elektri ja vedelkütuste tootmine ja viimased on suure kasvupotentsiaaliga(artikkel"ennustus"). Eelneva tõttu tuntakse tselluloosi-ja paberitööstuses üha enam huvi ka teiste looduslike kiutaimede vastu. Näiteks Ladina-Ameerikas oleks paberi tootmiseks mõistlik kasutada suhkruroo raba (inglise keeles "bagasse"), Kagu-Aasias peetakse hea potentsiaaliga tselluloositööstuse tooraineks bambust. Perspektiivi nähakse veel linas, kanepis ja džuudis. Viimastel aastatel on aktiivsemalt rääkima hakatud ka sellest, et sünteetilised kuimaterjalid võivad tulevikus paberitööstuses teha samasugust revolutsiooni, nagu viimastel aastakümnetel tekstiilitööstuses (britannica).