www.fgks.org   »   [go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Allerheiligen bei Wildon

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 13. oktoober 2022, kell 19:57 kasutajalt 2001:7d0:8400:5580:650b:5040:102b:16a0 (arutelu) (Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} {{linn | nimi = Allerheiligen bei Wildon | vapp = AUT Allerheiligen bei Wildon COA.svg | asendikaardi_pilt = Allerheiligen bei Wildon im Bezirk LB.png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Leibnitzi ringkonnas | asendikaart = Austria }} border|thumb|Herbersdorfi linnuse värav jesuiitide kirjega '''Allerheiligen bei Wildon''' on vald ''(Gemeinde)'' Austrias Steiermargi liidumaal Leibnitz...')
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Allerheiligen bei Wildon

Vapp

Pindala: 20,3 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1470 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 55′ N, 15° 33′ E
Asend Leibnitzi ringkonnas
Allerheiligen bei Wildon (Austria)
Allerheiligen bei Wildon
Herbersdorfi linnuse värav jesuiitide kirjega

Allerheiligen bei Wildon on vald (Gemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Leibnitzi ringkonnas. Nimi "Allerheiligen" on tõlkes "kõik pühakud" ja tuleb kohalikult kirikult. Lisand "bei Wildon" tähendab "Wildoni lähedal", eristades seda teistest samanimelistest valdadest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogilised leiud lähedalasuvates Buchkogeli ja Kögelbergi mägedes näitavad, et piirkond oli asustatud juba kiviajal. Leiud tänapäevase valla piirides näitavad märkimisväärset asustustegevust 1. sajandil pKr. Sealhulgas villa rustica jäänused ja ulatuslik keldi-rooma kalmete väli. Pärast Rooma keisririigi lõppu asusid piirkonda slaavi talupojad.

Baieri koloniseerimise ja suurte Baieri kloostrite süstemaatilise asustamispoliitikaga hakati piirkonna ajalugu dokumenteerima kirjalikes allikates. Sellest ajast pärinevad esimesed mainimised mitmetest küladest tänapäevases vallas.

Allerheiligeni küla ise tekkis Herbersdorfi linnuse ja lähedalasuva kiriku ümber, mille asutas Markwart von Herbersdorf 1218. aastal. Herbersdorfi perekond omas linnust 1609. aastani, mil valdus läks üle Glojachi perekonnale. Suure maksuvõla tõttu olid Glojachid sunnitud peagi linnuse jesuiitidele müüma.

Kui Grazi linna 1680. aastal katk laastas, viidi Grazi Ülikool, mida tol ajal juhtisid jesuiidid, skolastikute juhtimisel ajutiselt Allerheiligeni. Jesuiitide toetusel ehitati küla kirik ebatavalises suuruses ja hiilguses uuesti üles. Kui jesuiitide ordu 1773. aastal laiali saadeti, anti linnuse valdus üle riiklikule usufondile. Sellele järgnenud feodaalstruktuuride kaotamisega kandusid vastloodud vallale üle olulised varem linnuseisandatele kuulunud funktsioonid. Valla ajalugu eraldus seega sajandeid küla valitsenud linnuse ajaloost. 1968. aastal liideti endine iseseisev Feitingi vald Allerheiligeniga.

Tänapäeval on Allerheiligen õitsev küla või väikelinn Grazi äärelinnas, mis meelitab jätkuvalt uusi elanikke, säilitades samas oma traditsioonilise maaelu võlu.

Allerheiligeni kihelkonnakirik

Viited[muuda | muuda lähteteksti]