Poola

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Poola Vabariik poola Rzeczpospolita Polska {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}} {{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}} {{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}} {{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}} {{{10}}}
Poola lipp Poola vapp
Riigihümn	Mazurek Dąbrowskiego
Pealinn	Varssavi
Pindala	312 683 km²
Riigikeel(ed)	poola
Rahvaarv	38 122 000 (1.2007)
Rahvastiku tihedus	123,5 in/km²
Riigikord
President	Lech Aleksander Kaczyński
Peaminister	Donald Tusk
Iseseisvus	11. november 1918
SKT	631,833 miljardit USD
elaniku kohta	16 599 USD
Rahaühik	zlott (PLN)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.pl
ROK-i kood	POL
Telefonikood	48

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km.

Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud.

Sisukord 1 Loodus 1.1 Pinnamood 1.2 Jõed 1.3 Järved 2 Rahvastik 2.1 Asulad 2.2 Religioon 3 Ajalugu 3.1 Poola Kuningriik 3.2 Rzeczpospolita 3.3 Jagatud Poola 3.4 Poola 20. sajandil 4 Poola parlamentaarsed traditsioonid 5 Poolalt Euroopa kultuurile 6 Riik 6.1 Riigikord 6.2 Haldusjaotus 6.3 Valimised 6.3.1 Parlamendivalimised 6.3.2 Presidendivalimised 6.4 Valitsused 7 Majandus 8 Vaatamisväärsusi 9 Vaata ka 10 Välislingid

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt).

Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m).

[redigeeri] Jõed

Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder).

[redigeeri] Järved

Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²).

[redigeeri] Rahvastik

Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud.

Üle 95% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt.

[redigeeri] Asulad

Poola suurimad linnad on Varssavi, Łódź, Kraków, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice.

[redigeeri] Religioon

Valdav usk on katoliiklus. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast (neist 75% aktiivsed kirikuskäijad).

Suurimateks katoliiklikute palverännakute keskusteks on Częstochowa (tähtsuselt teine palverännaku koht Euroopas) ja Kalwaria Zebrzydowska.

Poolas pole kunagi olnud ususõdu. Enamik poolakaid on katoliiklased, kuid nad elavad rahulikult koos ka teiste usunditega. Ajal, mil Venemaa ja Baltimaad võtsid vastu õigeusu, jäi Poola kõige idapoolsemaks Rooma-katoliku maaks. Poolakad on väga uhked, et nende kaasmaalane Karol Wojtyła valiti paavstiks. Ida-Poolas on ka palju õigeusklikke.

600 aastat tagasi tulid Poolasse tatarlased ja nendega koos ka islam, juutidega judaism. Need aga on usuvähemused.

Poolas on ka kohti, kuhu sooritatakse palverännakuid. Nt Częstochowa, kus asub Częstochowa Must Madonna, imettegev ikoon. Chestahowa kloostrit külastab aastas umbes 4 miljonit inimest.

9. sajandil hakkasid slaavi hõimud koonduma suurematesse gruppidesse ja järgneva sajandi jooksul hakkas tekkima Poola riik. Praeguse Wielkopolska, Suur-Poola, maakonnast sai õidepuhkeva riigi keskus, selle pealinn oli Gniezno. Praegu on Gniezno üsna väike linn lähedaloleva Poznani varjus. Poolat valitsesid Piast-i dünastia vürstid ja